Kuigi mobiilside uue põlvkonna ehk 4G teenuseid tuleb eestlastel oodata veel mitu head aastat, on asi seda väärt: oodata on seninägematuid internetikiirusi, uusi vidinaid ning põnevaid võimalusi.
4G pakub põnevaid võimalusi
28. september 2009, 10:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaapani mobiilsidegigant NTT DoCoMo andis 2004. aasta alguses ajakirjanikele võimaluse piiluda oma kinniste uste taha. Jaapani firmal oli selleks ka mõjuv põhjus: eesmärk oli anda aimu sellest, milline võiks välja näha mobiilsideteenuste tulevikupõlvkond ehk 4G.
Uue põlvkonna võimalused lubas DoCoMo oma klientideni tuua 2010. aastal. 4G teenuste puhul oli peamiseks märksõnaks kiirus: 4G puhul lubati andmete üleslaadimise kiiruseks 20 Mbit/s ning allalaadimise puhul 100 Mbit/s. 2004. aastal kõlas see kõik kui utoopia. Seda enam, et DoCoMo enda 3G teenuste puhul oli allalaadimiskiiruseks tol ajal kõigest 384 Kbit/s. Seega võimaldas 4G saavutada sellega võrreldes 260 korda suuremaid kiirusi.
Praegu on mobiilside uue põlvkonna temaatika jõudnud ka Eestisse. Nimelt levis septembris uudis, et riik võib juba sel aastal välja kuulutada konkursi 4G-sagedusele. Kuid üleöö siiski midagi ei juhtu.
Eesti suurima mobiilsideoperaatori EMT juhatuse liige, tehnoloogiadirektor Tõnu Günberg tõdes, et 4G on ennekõike uus tase just mobiilses andmesidekiiruses, mis ulatub 100 megabitini sekundis ja enamgi. Tõsi küll, 100 Mbit/s ei ole võib-olla garanteeritud kohe esimeste 4G võrkude versioonidega, aga need kiirused tulevad kindlasti ja arenedes muutuvad veelgi kiiremaks. Seega jookseb meile varsti taskusse parem ja kiirem internetiühendus kui see, millega oleme seni harjunud oma kodus või kontoris.
Grünbergi sõnul sõltuvad teenused tänapäeval üha vähem juurdepääsuvõrgu tehnoloogiast, ning asuvad hoopis nende «taga». Ehk sisuliselt kõiki teenuseid, mida saab kasutada internetis, saab kasutada ka mobiilses internetis. Mõistagi toimivad mobiilside 4G põlvkonnas ka kõik praegu kasutatavad telekommunikatsiooni teenused.
Kuigi Eestis läheb veel mõni aasta aega, enne kui siinsed mobiilsideoperaatorid hakkavad 4G-teenuseid pakkuma, tõotab uus mobiilse interneti põlvkond kujuneda tarbijaile huvitavaks.
Kõnealustel andmesidekiirustel (100 Mbit/s ja enamgi) pole enam suuri piiranguid. Nii võib korraga vaadata mitut HDTV kanalit, ühendades näiteks suure ekraaniga teleka 4G mobiili külge.
«Korralik virtuaalreaalsus, mis on visuaalselt kolmedimensiooniline ning helilt näiteks korraliku kiirusega Dolby Digital 7.1, mahub ka vabalt 4G kanalitest läbi. Ribalaiust jätkub veel muude meelte emuleerimiseks peale nägemise ja kuulmise,» märkis Grünberg.
Kuid enne, kui see kõik reaalsuseks saab, kulub veel mitu head aastat. EMT arendusdirektori hinnangul hakkavad meie mobiilsideoperaatorid oma 4G võrke ehitama alles 2013. ja 2014. aastal. Teisalt pole veel olemas spetsiaalseid seadmeid, millega kliendid saaksid täies mahus 4G-teenuseid nautida.
Kuid ka need jõuavad kindlasti müügile.
«Paraku on ajalugu näidanud, et võrgud saavad enne töökorda kui korralikud lõpptarbija seadmed kasutusküpseks. Aga küllap tulevad kõikvõimalikud masinavärgid ikka lõpuks välja,» oli Grünberg kindel.
Nii võib mõne aasta pärast kohata vidinaid, mille puhul on näiteks korralik pildiprojektor juba mobiilterminaali küljes, millega on siis võimalik HD-pilti seinale või edaspidi ehk ka otse õhku projekteerida.
Täiesti uue mõõtme omandavad ka pildi reaalaja ülekanded otse sündmuskohtadest. Seega võib igaüks, kellel on taskus võimekas 4G nutitelefon, korraliku kaameraga edastada HD-pilti kust iganes 4G levialast mis iganes serverisse või otse telesaatesse ja -uudistesse.
Võimalus vaadatavat videosignaali edastada (ilmselt siiski vaid SD-kvaliteeti) hakkab olema isegi praegu arendatava 3G puhul, aga seda veel mitte praegu – kõigepealt tuleb ära oodata viimased võimalikud 3G uuendused, et vajalikud üleslaadimiskiirused saavutada.
Grünbergi sõnul pole talle vähemasti seni veel toimivad 4G-teenused kuskil silma ja kõrva jäänud peale selle, et näiteks TeliaSonera katsetab juba 4G’d Stockholmis ja Oslos. Need katsetused on siiski veel väikesemahulised.
Praegu on 4G areng veel väga algusfaasis. Kuid kindlasti on just Skandinaavia ja nn Aasia tiigrid uue põlvkonna kiired rakendajad. Võimalik, et ka USA on seekord kiirem kui ta oli 3G teenuste kasutuselevõtu osas.
Uue tehnoloogia tarnijatest tuleks kindlasti märkida Ericssoni. Samas on oma tehnoloogilist võimekust ja pühendumist üles näidanud ka hiinlaste Huawei, kes suudaks vastava infrastruktuuri ja terminalidega välja tuua. Igal juhul saab konkurents 4G puhul olema tugev.
Mis saab aga edasi? Kindlasti ei jää ka 4G viimaseks generatsiooniks mobiilsides. Grünberg pidas isegi võimalikuks, et ühel hetkel generatsioonimuudatustest enam eriti väljaspool inseneride ringi ei räägitagi – olulised innovaatilised muudatused toimuvad üleöö ning lõpptarbija seadmed omandavad uued oskused tarkvara muudatuste kaudu.
«Võimalik, et ühel hetkel saavutatakse siiski ka mingi põhimõtteline läbimurre. Näiteks et mobiilside ei töötagi enam raadiolainete abil, vaid otse mobiililt mobiilile neutriinokiirguse vahendusel,» spekuleeris EMT arendusdirektor.
Praegu tuleb aga ootama jääda siiski lähemat tulevikku ning seda, milliste võimalustega üllatab meid 4G mobiilside põlvkond. Mobiilsideoperaatorite võidujooks 4G suunas algab Grünbergi sõnul juba sellega, et operaatorid osalevad 4G tarvis vajaminevate sageduste omandamise konkurssidel.
«Siin jääb üle loota, et ei tehta sama viga kui 3G sagedusvahemike müügil. Siis lasti hindadel nii kõrgeks minna, et mobiilifirmad pidid õiguste omandamiseks suuri laene võtma. Seejärel polnud aastaid enam juttugi tehnoloogiasse investeerimisest. Ehk on sellest õpitud ja firmadel võimaldatakse vajalik sagedusressurss omandada mõistlikel tingimustel,» lootis Grünberg.