Maksuamet on hakanud pitsitama võlgadesse jäänud ja mahamüüdud firmade endiseid omanikke ja juhte, kes on avalikult oma firmad likvideerijatele üle andnud. Kellele täpselt maksuameti pilk on suunatud ning palju õnnestub sedaviisi raha koguda, uuris Hindrek Riikoja.
Eestis on ametlikult registreeritud kümneid tuhandeid ettevõtteid, kelle seas on nii eeskujuliku raamatupidamisega kui ka kaelani võlgadesse sattunud firmasid. Suur osa firmadega seotud inimestest on juba üle kümne aasta samad, kuid nii mõnigi neist on firmasid asutanud ja likvideerinud sagedamini, kui seltskonnakroonika diivad oma soengut vahetavad.
Kuigi ettevõtluses peetakse loomulikuks, et keskmine firma leiab varem või hiljem oma otsa, on üldlevinud tava siiski, et tegevuse lõpetanud firmasse võlgu maha ei jäeta ning kellelgi ei ole hiljem põhjust omanike peale pahane olla. Avalikkuse suurema tähelepanu pälvivad aga ettevõtted, kellest jääb maha võlgu nii maksuametile, koostööpartneritele kui töötajatele.
Eestist ei ole selliseid firmasid vaja tikutulega otsida võlad ei ole maha jäänud mitte ainult väikestest ja tundmatutest ettevõtetest, kes ei ole viitsinud oma makse tasuda, vaid ka näiteks reisifirmast Wris Tours, telekanalist TV 1 või uudisteagentuurist ETA. Rahulolematud on nii riigiametnikud kui ka töötajad.
Uus moeasi
Kui kümmekond aastat tagasi oli moeasjaks müüa riiulifirmasid, mille abil riiki petta, siis nüüd on trend pakkuda probleemsete ettevõtete likvideerimise täisteenust. Teenuse skeem iseenesest on lihtne: võlgadesse sattunud firma omanik leiab nutikad majandusspetsialistid, kes soliidse rahasumma eest ettevõtte enda või endaga seotud inimeste nimele võtavad ning omaniku ja eelmised juhid justkui vastutusest vabastavad.
Reklaamides, mida avaldatakse nii ajakirjanduses kui ka saadetakse võlgadesse sattunud firmadele posti teel, lubavad likvideerijad oma võimalikud kliendid pea kõigist muredest vabastada, makstagu neile vaid mõnikümmend tuhat krooni.
Samas on viimastel aastatel mitmed likvideerijate poole pöördunud inimesed hiljem üpris ebameeldivalt üllatunud, kui maksuamet neid sugugi niisama rahule jätta ei taha ning tekkinud võlad just neilt, mitte uutelt omanikelt-juhtidelt kätte tahavad saada.
Põhja maksu- ja tollikeskuse sissenõudmise osakonna talitusejuhataja Tanel Ermeli sõnul kasvas raskustes firmade likvideerijatele müük hüppeliselt just üle-eelmisel aastal. Reklaamid ja ajalehtedes ilmunud sellekohased jutud on suundumusele vaid hoogu juurde andnud, sest paljud näevad selles päästvat võimalust, mille abil senised jamad maha jätta ning puhtalt lehelt uuesti alustada.
Unustatakse aga tõik, et firma müügist hoolimata säilib ka kunagiste juhtide vastutus, kui neil on firma võlgade tekkimises otsene süü. Ermeli kinnitusel saavad paljud tagantjärele sellest ise ka aru ning nii koostatakse neile vastutusotsus.
Esmajärjekorras ei lähe maksu- ja tolliamet isiku vara kallale ega hakka teda vastutusele võtma, vaid katsub raha tasumise osas kokkuleppele jõuda. Nii näiteks sõlmiti mullu 12 juhul kokkulepe, kus inimene võttis kunagi tekkinud võlgade tasumiseks pangalaenu. Tagasimakstavad summad jäid vahemikku 100 000 kuni kaks miljonit krooni.
Kümnetes mõõdetakse ka nende inimeste hulka, kes kohustuste täitmiseks on seadnud hüpoteegi. Riigituludesse on nii laekunud kümneid miljoneid kroone, mille maksmisest ettevõtjad esialgu pääseda lootsid. «Nii mõnigi oma firma likvideerijale müünud inimene on säilinud vastutusest teada saades pahane ning tunneb ennast petetuna, sest likvideerijatele on makstud päris suuri summasid,» tõdes ta.
Võlad ei unune
Kellega sellistel puhkudel kokku lepiti, ei soostu maksuamet maksusaladusele viidates avaldama. Nii ei räägi Ermel ka neist ettevõtjatest, kes on maksuametile juba vanad tuttavad, sest võlgades ettevõtteid suudavad nad endast maha jätta igal sammul.
Vastutus ei säili sugugi ainult neil, kes on võlgades firmast loobunud, vaid ka ettevõtjail, kes on vana ja võlgades firma saatuse hooleks jätnud ning samade töötajatega uue, samas vallas tegutseva firma asutanud. Sellistel juhtudel on Ermeli kinnitusel võimalik kunagise firma võlad üle kanda uude ettevõttesse ehk tegemist on firma üleminekuga.
Tähtajad selles osas, kui ammu tekkinud võlgu saab inimestelt sisse nõuda, on erinevad. Vastutusmenetlust saab kohaldada alates 2002. aasta juulist tekkinud võlgade suhtes. Muid isiku vastutuse aegumise aluseid on vägagi palju, alates viiest aastast kuni kümneni. See sõltub sellest, kas tegemist on haldus-, tsiviil- või kriminaalmenetlusega.
Kõige enam on maksuametil viimasel ajal tegemist olnud ehitus- ja teenindusettevõtetega.
Likvidaatoril tööd jätkub
Tuntud likvidaatori Raul Pindi sõnul on maksuameti tegevusest küll kuulda olnud, kuid likvideerimisäri see tema sõnul eriti ei mõjuta, sest nõudeid saab pöörata eelkõige firma kunagiste juhtide, mitte tingimata omanike vastu.
«Selleks, et kelleltki midagi sisse nõuda, peab esmalt suutma tõestada, et raskused on tahtlikult tekitatud,» rääkis Pint. Maksuametnikud on selles osas tema kinnitusel aga nutikad ning järjest enam minnakse võlga sisse nõudma vaid siis, kui selle tahtlik tekitamine suudetakse ära tõestada.
Likvideerimisäri tuleviku pärast ta maksuameti aktiivsuse suurenedes ei karda, sest raskustesse sattunud firmasid tekib jõudsalt areneva majanduse toel üha juurde.
Pindi sõnul ei lähe Eesti ettevõtlusel praegu sugugi nii hästi, kui paljud väita armastavad. Nii tõmbab ta paralleeli keskmise palgaga, mis on küll suur, kuid tegelikult teenib sellest rohkem vaid kolmandik inimestest ning kaks kolmandikku peavad läbi ajama vähemaga.
Kõige enam probleemseid firmasid, millega Pint tegeleb, on pärit just ehitussektorist.
Kuigi kriitiliseks peetakse ka kinnisvara valdkonda, on tema sõnul sealsed arendajad nii tihedalt pankade küljes kinni ja laenudega koormatud, et neid mingil juhul likvideerida ei lasta. (PM)