Tamkivi: riik müüb teadlikult üksikuid maatükke kohalikele ostjatele

Urmas Seaver
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaanus Tamkivi.
Jaanus Tamkivi. Foto: Urmas Luik

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi selgitas täna valitsuse pressikonverentsil, et välisinvestorite ja suurte fondide meelitamine massiivsetele maaoksjonitele pole riigi soov ja teadlikult müüakse maid kohalikele ostjatele.

«Riik on valinud selle tee, et läinud oksjonitele üksikute maatükkide kaupa, et leida kohalikke ostjaid ja see on olnud poliitiline valik,» märkis Tamkivi. «Minu palve ajakirjankele, et kui teil tundub, et midagi toimub salaja ning otse ja omadele, siis kirjutage sellest ja kutsuge Eesti inimesi osalema nendel oksjonitel.»

Tamkivi sõnul kaalus keskkonnaministeerium ja valitsus maaoksjoneid ette valmistades ka välisinvestorite ja suurte fondide meelitamist, kuid jättis selle kõrvale, sest nood huvitusid maa ostmisest kindlates piirkondades suurte tükkidena ning see oleks tähendanud Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) maade kallale minekut.

«See, et oleks RMK maid lahti lõiganud ja pannud müüki läbi mõne välismaise investeerimisfondi ei olnud poiitiliselt sobiv,» lausus minister.

Tamkivi ütles, et riik muutis ka riigivara seadust, et kohalikud metsaomanikud saaksid osta eelisostuõigusega naaberkinnistuid, et suurendada oma metsavaldusi ja muuta metsade majandamine efektiivsemaks.

Ministri sõnul pole ulatuslikke reklaame oksjonite jaoks tehtud seetõttu, et see tähendaks suuri kulutusi. «Reklaami üritame me ikka teha, kuid mõistlikkuse piires, eelarvega on kõigil kitsas,» lisas ta.

«Tänases olukorras, kus usaldus aktsiate ja fondide vastu on murenenud, siis osta kinnisvara võiks olla täiesti mõistlik mõte,» leidis Tamkivi. Ta märkis, et pankadest saadud ülevaade näitab, et eraisikute hoiused on Eestis suuremad kui kunagi varem - ligi 61 miljardit krooni.

«Tegelikult inimestel ju raha käes on ja miks siis mitte osta metsamaad, maatulundusmaad, elamumaad või tootmismaad, mida maa-amet ka väga massiivselt müüb,» lausus minister.

Ühtekokku kavatseb maa-amet tänavu Tamkivi sõnul oksjonitel müüa 20 000 hektarit maad, mille järel jääb riigil alles veel 60 000 hektarit müügikõlbulikku maad. Ta lausus, et samas tempos saab riik seega maid müüa veel kolm aastat.

Minister ütles, et siis enam selliseid suuri maamüüke teha ei saa ja riik on jõudnud ühe poliitilise eesmärgini viia maareform lõpule.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles