Palgatõus jääb lähiaastail unistuseks
17. september 2009, 08:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eilsel konverentsil «Palga päev 2009» jäi kõlama arvamus, et palgad on Eestis liiga kõrged ning lähiaastail sissetulekute suurenemist oodata pole.
SEB makroanalüütiku Ruta Arumäe sõnum oli konkreetne – Eestis on selgelt liiga kõrged palgad. Tema sõnul on meie majanduse kogumaht langenud 2005. aasta tasemele ja tootmine kahanenud koguni 2003. aasta tasemele.
Samuti on kukkunud tootlikkus. Kõige selle valguses on aga palgad alles langust alustanud ega ole jõudnud isegi 2007. aasta tasemeni.
«Meil on liiga kõrged palgad. See pole jätkusuutlik olukord. Töötaja palk võrdub ikkagi sellega, mida ta jõuab toota,» märkis Arumäe.
Analüütiku hinnangul pole praegust majandusolukorda arvestades järgmise kahe-kolme aasta jooksul palkade kasvuks survet näha – et palka tõsta, peavad ettevõtete kasumid enne kasvama hakkama. Seega on surve hoopis palkade alanemise suunas.
Enamik eile palga teemal sõna saanud ettevõtete esindajaist tunnistas, et viimase aasta jooksul on nad pidanud langetama terve rea töötajate silmis ebapopulaarseid otsuseid.
Osa ettevõtteid on töötasusid kärpinud 10–20 protsenti, osa läinud erinevate soodustuste ja hüvede kallale ning osa otsustanud koondamise kasuks.
Internetipõhise IT-kaupade hankesüsteemi loonud ASi MarkIT tegevjuht Andres Agasild tunnistas, et ettevõte oli sunnitud üldise majanduskriisi ja vähenenud käibe tingimustes kärpima kõigi töötajate palka 20 protsenti.
Oma töötajate tasustamise süsteemi oli sunnitud üle vaatama ka Eesti suurim pank. Swedbank Eesti personalidirektor Signe Kaurson märkis, et pangas kaotati kvartaalne tulemustasusüsteem, samuti ei moodustatud aastaboonuse fondi. Oma töötajate põhipalga kallale Swedbank esialgu siiski ei läinud.
Fontese palgauuringute juht Katri-Triin Maripuu tõdes, et mõni aasta tagasi kasvas palk Eestis lausa hullumeelses tempos, suurenedes aastatel 2006–2007 koguni 22,3 protsenti. Sel aastal on see näitaja Fontese andmetel vaid 1,2 protsenti.
Samas kinnitas Maripuu ettevõtjate sõnu: palgatõus Eestis on pidurdunud ning ettevõtted kärbivad täie hooga erinevaid töötajatele mõeldud soodustusi, olgu selleks siis ametiauto kasutamine, täiendav tervisekontroll, hambaravi või vaktsineerimine.
TTÜ organisatsiooni ja juhtimise õppetooli juhatajal Milvi Teppil oli aga sõnum tööandjatele ja firmajuhtidele: olukorras, kus ettevõtted peavad tegevuskulusid vähendama, on tööandjate suurimaks kohustuseks taastada töötajate silmis usaldus. Teppi sõnul on oluline, et tööandjad oma töötajatega palga- ja tööteemadel ausalt ja avatult suhtleksid.
«Kulude kärpimisega langeb igal juhul töömoraal. Palga vähendamine ei too töötajate innukuse kasvu oma töö tegemisel,» ütles Tepp.
Tema väitel muutuvad selle tulemusena töötajad küünilisemaks ja ükskõiksemaks ning suhtumine muutub formaalsemaks: suhe töö ja tööandjaga lõpeb niipea, kui «kell kukub». Nii on tööandja jaoks praeguses olukorras peamine just usalduse taastamine töötajate silmis.
Postimees.ee lugejate kommentaarid
Olen meeleldi väiksema palgaga nõus, kui toit/riided/bensiin oleksid odavamad.
• • •
Ettevõtlus peab olema inimese teenistuses, mitte vastupidi. Palgad Eestis on liiga väikesed. Meil tahetakse jätkuvalt konkureerida hiinlastega, kelle põhiline konkurentsieelis on odav tööjõud.
• • •
Soome keskmine aastapalk 35 280 eurot, SKT inimese kohta aastas
35 581 eurot. Eesti keskmine aastapalk 9903 eurot, SKT inimese kohta 11 839 eurot. Kindlasti mõnedes sektorites, mis buumijärgselt on langenud, langevad ka palgad. Võib tekkida ebaõiglus sektorites, mis tegelikult kasvavad, kui neis hakatakse palku langetama.
• • •
Samuti on Eestis liiga kõrged hinnad poodides ja teeninduses. Häbematult kõrget hinda peavad inimesed maksma kütte, vee ja elektri eest.
• • •
Alustage parem sellest, et Soome majandus on 10 korda tugevam kui Eesti oma. Kuigi mulle see väide eriti ei meeldi, aga majandusmulli aja palganumbrid on väga kauged reaalsusest.
• • •
Maksta inimesele rohkem, kui ta toota suudab, ei ole jätkusuutlik tegevus. Minu meelest tuleks inimestega, kes midagi ei tooda, midagi ette võtta. Ja tegelikkuses praegu majanduslanguse ajal selline asi toimubki – tööturu korrastamine.
• • •
Õige ta on, palgad olid tõesti vahepeal hullumeelsed ning töökultuur käest. Nüüd toimub tasapisi tasakaalustumine. Logarditest kõrgepalgalised lüüakse minema, paljud töö kaotanud on oma töössesuhtumist tunduvalt parandanud ja palgasoovid on neil ka reaalsemad. Toimub n-ö verevahetus ja seeläbi «puhastumine» ehk ettevõtte tervise paranemine.
• • •
Kui juba praegu ei jaksa paljud inimesed endale elementaarseid esmatarbekaupasid piisavas koguses lubada, siis mis saab peale palkade vähendamist???? Lapsed käivad paljalt ja näljas ringi? Seni kuni toodete ja teenuste hinnad ei alane sellisele tasemele, et kõik jaksavad neid endale lubada, pole vaesuse süvendamine palkade langetamise teel mõeldav.
• • •
Ainukesed, kelle palkade kallale tuleks minna, on riigikogulased. Töötajatel pole kellelgi enam palgad suured. Võrdlete seal tootlikkust ja palka. Tuleks ikka globaalsemalt asjale läheneda – järelikult peavad toiduainete hinnad, bensiini hinnad jne. kõik 2005. aasta või 2003. aasta tasemele tulema. Ei saa olla nii, et ainult palk peab langema... tulge mõistusele, «analüütikud».