Kalm: kunstiteoste sundost võib soodustada keskpärasust
3. september 2009, 15:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigi plaan kohustada uute avalike hoonete rajajaid sundkorras sinna kunstiteoseid tellima võib kunstiteadlase Mart Kalmu sõnul soodustada keskpärase kunsti teket.
Kunstiteadlase Mart Kalmu sõnul oli nn kunstisundostu idee kõne all juba esimese Eesti Vabariigi ajal ja väga paljud Lääne-Euroopa heaoluriigid viisid selle sõjajärgsetel aastatel ka ellu.
«Lääneriikide pikaajaline kogemus näitab, et teatud määral kaasneb sellega ka paratamatult keskpärase, teatud kohta mahtuva ja sobituva kunsti sündi ja see on selle seaduse negatiivne külg,» nentis ta.
Kunstnike liidu juht Jaan Elken Kalmu arvamust ei jaga, kuna eelnõu kohaselt valitakse töö välja avalikul konkursil, mille žüriist 2/3 peavad olema loominguliste liitude esindajad.
Elkeni sõnul annavad just avalikud konkursid noortele kunstnikele demokraatliku võimaluse pildile pääseda.
«Toimub sama, mis arhitektuurikonkursside puhul, mis on toonud noorte arhitektide bürood rambivalgusesse, purustanud vanade tegijate ja majandusotsustajate klikikokkulepped,» tõi Elken näite. Ta lisas, et ei näe põhjust, miks kunstiteoste konkursil peaks teisiti minema.
Sundost kunsti rahastamisprobleeme ei lahenda
Kohustusliku kunstiostu seaduse teise puudusena toob Kalm välja selle, et nn sundostud ei puuduta väga paljusid tänapäevaseid kunstipraktikaid.
«Kui see seadus tuleb, siis see ei lahenda ära peamisi, põhilisi ja keskseid kunstiarengu rahastamisega seotud probleeme, sest see puudutab vaid ühte väikest osa kunstist, mida on võimalik hoonete dekoreerimisel kasutada. Aga lõviosa tehtavast kunstist ei ole selline,» selgitas Kalm.
Nii Kalm kui Elken on rahul, et pärast aastaid kestnud arutelusid on riik lõpuks otsustanud kunsti sundostu seadustada.
Ehitusfirmad ei jaksa vastu sõdida
«Praegu ongi õige aeg, sest ehitusfirmade lobby ja mõju valitsusele on kõige nõrgem ning kired selle teema ümber on väiksemad,» selgitas kunstnike liidu juht. «Keegi juba tabavalt ütles, et see on meie kasumi arvelt,» lisas ta.
Ka Kalmu arvates on just praegu sobiv hetk sundostud seadustada, sest Eestis on kunst «jõhkralt alarahastatud». «Näiteks heliloojatelt riik tellib teoseid aga kunstnikelt mitte,» tõi ta näite.
«Ta ei ole võluvits, aga parem see, kui mitte midagi,» lisas Kalm.
Kultuuriministeeriumis valmis eelnõu, mille kohaselt tuleb uue avaliku hoone rajamisel kulutada üks protsent investeeringuteks ettenähtud rahast kunstiteose või disainilahenduse tellimiseks sellesse hoonesse.
Eelnõu koostajad loodavad, et tänu sellistele sundostudele toimub kunsti lähenemine publikule ning seeläbi ka kaasaegse kunsti ja kunstnike maine tõus.
«Kunstnikud leiavad avalikku tähelepanu pälvivat rakendust ning seeläbi uusi tulu-, tunnustus- ja arenguvõimalusi,» seisab eelnõu seletuskirjas.