Riik sunnib uutesse avalikesse hoonetesse kunsti tellima

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pilt on tehtud Tartu Kunstimuuseumi näitusel «Tulevik sünnib täna. ENSV progressivne kunst 1958-1968».
Pilt on tehtud Tartu Kunstimuuseumi näitusel «Tulevik sünnib täna. ENSV progressivne kunst 1958-1968». Foto: Margus Ansu

Kultuuriministeeriumis valmis eelnõu, mille kohaselt tuleb uue avaliku hoone rajamisel kulutada üks protsent investeeringuteks ettenähtud rahast kunstiteose või disainilahenduse tellimiseks sellesse hoonesse.

Kui praegu kooskõlastamisel olev eelnõu seaduseks saab, siis tuleb iga riigi või kohaliku omavalitsuse raha eest püstitatava avaliku hoone ehitamise või rekonstrueerimise summast üks protsent kulutada kunstiteoste tellimiseks.

Kultuuriministeeriumi kinnitusel kehtib nn ühe protsendi reegel riigieelarvest minevate summade kohta. «Näiteks kui riik paneb 30 protsenti ja ELi vahendeid on 70 protsenti, siis protsent arvutatakse sellest 30 protsendi toetussummast,» selgitas kultuuriministeeriumi esindaja.  

Tõstab kaasaegse kunsti mainet

Uue seaduse eesmärk on avaliku ruumi esteetiline rikastumine ja inimsõbralikumaks muutumine. Samuti loodavad eelnõu koostajad, et tänu sellistele sundostudele toimub kunsti lähenemine publikule ning seeläbi ka kaasaegse kunsti ja kunstnike maine tõus.

«Kunstnikud leiavad avalikku tähelepanu pälvivat rakendust ning seeläbi uusi tulu-, tunnustus- ja arenguvõimalusi,» seisab eelnõu seletuskirjas. 

Tellitav kunstiteos võib olla nii ehitise osa, näiteks fresko või vitraaž, kui ka vallasasi ehk seinale riputatav maal, teisaldatav skulptuur. Seadus loeb sobivaks kunstiteoseks ka tekstiili-, video- või elektroonilist kunsti.

Nn protsendiseaduse kontseptsioonist lähtudes ei sobi ideekonkursiga tellitavaks kunstiteoseks sellised taiesed, mis on ehitise arhitekti või kaasprojekteerijate loodud ehitise dekoratiivsed või funktsionaalsed elemendid.

Need on osa hoone sisekujundusest või arhitektuurilisest lahendusest ning seetõttu ei ole eraldi kunstiteosed, kinnitavad eelnõu koostajad.

Kui kunstiteos on vallasasi, ei pea ta olema jäigalt seotud hoone või spordirajatisega, küll aga peab ta asuma vastava ehitisega samal kinnisasjal.

Tellitav teos peab olema loodud vastava hoone või spordirajatise jaoks, ent seaduse koostajate kinnitusel on võimalik uue kunstiteose loomine ka juba olemasolevat kunstiteost vastavalt ideekonkursi tingimustele muutes või arendades.

Kuna kunstiteos peab olema loodud vastava ehitise jaoks, ei tohi raha kulutada standardtoodangu soetamiseks.

Uue eelnõu kohaselt peab nn protsendiseaduse alusel ostetud kunstiteos asuma hoone avalikus osas, nii et iga kodanik saaks seda oma silmaga kaeda.

Millal uus seadus kehtima hakkab, ei osanud kultuuriministeeriumi esindaja täna veel öelda.

Uus seadus kohustab riigihanke korraldajat ühtlasi välja kuulutama ka kunstiteose loomiseks korraldama ideekonkursi ja moodustama parima töö väljaselgitamiseks komisjoni.

Lisaks koostatakse ministeeriumi kinnitusel ideekonkursi tarbeks ühtne juhend, mida järgitaks hea tava kohaselt ning võiks olla samalaadne juhend nagu Eesti Arhitektide Liidu eestseisus on kinnitanud arhitektuurivõistluste korraldamiseks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles