Ratsionaalsete otsuste aeg
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Korteriühistute üldkoosolekud on peetud ning ees ootavad sügis ja talv, mis toovad kütteperioodi alguse ja korteriarvete tõusu.
Suur tööpuudus ja vähenenud tulud vajutavad valusa pitseri nii korterelamute elanike kui korteriühistute tegevusele.
Kuigi lähiaegade majanduslikud väljavaated ei ole kõige paremad, tuleks praeguses olukorras näha ka uusi ja avanevaid võimalusi.
Hinnad remonditurul on kukkunud ja see võimaldab kavandatud töid teha odavamalt. Pealegi pole vaja tegijaid tikutulega otsida ja neid paluda – nad tulevad ise tööd otsima, pakkudes ka paremat kvaliteeti. Reegel on lihtne: teed praaki, ära tööd looda.
Aeg korda luua
Kui oma rahast olulisteks remonttöödeks ei jätku, pakub riik KredExi kaudu soodustingimustel ka laenu, mida tasub kindlasti kaaluda. Väljamakstav summa on Eesti oludes soliidne – ligi 800 miljonit krooni.
Iseenesest mõistetavalt püütakse praegu olla alalhoidlik, kuid sellega liialdamine võib tähendada ka heade võimaluste möödalaskmist.
Asi on tegelikult kahe otsaga. Kui jätad tegemata tööd, mis võimaldavad maja energiasäästlikkust tõsta ja seeläbi hoida kokku küttearvetelt, kasvavad majaelanike kulud niikuinii. Pole kahtlustki, et näiteks gaasiaktsiisi tõusuga kasvavad ka küttearved.
Teed aga vajalikud tööd ära, on süda rahul, et järgnevad hinnatõusud (nende eest ei ole me praeguses majandusolukorras kaitstud) jätavad majaelanike ja kogu ühistu rahakotti mõne krooni ka alles.
Nüüd räägitakse juba kõvahäälselt kolmandast lisaeelarvest.
Eesti Korteriühistute Liit soovitab maksutõuse ja eelarvekärpeid kavandades vaadata probleemile laiemalt, mitte ainult riigieelarve aspektist.
Kui inimene jääb rusustuva kodu vangi, pole see ainult korteriühistute, vaid kogu riigi mure.
Võlg ja võõrandamine
Mitmete korteriühistute kogemused on näidanud, et korteriomanike võlgadel lubatakse liiga suureks kasvada.
Küllap mängib siin oma osa majaelanike teatav ühtekuuluvustunne. Selline inimlikkus võib olla mõistetav, kuid ei tasu unustada, et korteriühistu juhatus vastutab kogu maja käekäigu eest.
Suured võlad võivad tekitada likviidsusprobleemi, mis ei võimalda hädavajalikegi teenuste eest õigeaegselt tasuda.
Teiseks on tähtis kasvatuslik moment, mida võiks kokku võtta väljendiga «võlg on võõra oma».
Kes sellest aru ei taha saada, sellega tuleb radikaalsemalt käituda – kuni korteriomandi võõrandamise nõude esitamiseni.
Selleks on vaja üldkoosoleku otsust. Korteri võõrandamise otsus tuleks vastu võtta võimalikult suure hulga inimeste kohalolekul.
Ühelt poolt annab see otsusele vajalikku kaalu ja tõestab võlgnikule majaelanike otsustavat suhtumist, teiseks aitab piisav häältearv vältida inimeste etteheiteid kitsa ringi otsustele.
Viimaseid oleks korteriühistus muidugi tark üldse vältida, et majas tekiks vähem konflikte ja areneks majaelanike vastutus maja ühiseks juhtimiseks.
Praegune aeg nõuab ratsionaalsust rohkem kui varem, nii korteriomanikelt kui ühistu juhtidelt. Emotsionaalsed otsused ja teod ei aita raskeid aegu üle elada.