Kaubandus pööras juulis pärast üürikest toibumist taas langusele
1. september 2009, 08:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui jaekaubanduse käive märtsist alates iga kuuga mõne protsendi võrra kasvas, siis juulis läks müük statistikaameti andmetel taas allamäge.
Jaekaubandusettevõtete müük oli juulis kokku 4,9 miljardit krooni, püsivhindades seega 16 protsenti väiksem kui mullu juulis.
Märtsist maini vähenes jaemüük aastases võrdluses 14–16 protsenti. Juunis oli aastane kahanemine vaid 11 protsenti, kuid see rõõm jäi paraku üürikeseks.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul hakkab üha enam tarbimist piirama töötuse suurenemine ning hirm töötuksjäämise ees. Ebakindlus tuleviku suhtes paneb rohkem säästma – inimeste hoiuste maht pankades on sel aastal võrreldes eelmise kuuga kasvanud viiel kuul seitsmest.
Tõehetk septembris
Postimehe küsitletud kaupmehed olid samas juulikuu näitajate osas pigem positiivsed. Nii ei saanud müüginäitajate üle kurta Viru keskuse juht Ants Vasar.
«Pigem läks paremini kui juunis,» ütles ta. «Võrreldes mai ja juuniga oli meie käibekasv 7–8 protsenti, eelmise aastaga võrreldes oli käive samas viis protsenti väiksem. Külastatavus jäi möödunud aastale alla vaid kaks protsenti.»
«Muidugi on juuli alati olnud allahindluste kuu, riiete ja jalatsite allahindlus oli seekord suurem kui kunagi varem,» lisas Vasar. «Üldise fooni taustal on meie olukord siiski positiivne. Möödunud juuliga võrreldes oli käive ümmarguselt 30 miljonit väiksem, aga olukord on stabiliseerunud.»
Vasara sõnul saabub tõehetk jaekaubanduse jaoks septembris-oktoobris. «Siis selgub, kas põhi on käes ja kuidas jaeturg tegelikult arenema hakkab,» nentis ta.
Prisma Peremarketi kaubandusdirektorile Sari Hujanenile oli juuli positiivne üllatus, kuna ostude tase jäi eelmise aastaga võrreldes samaks.
«Samaks jäänud kaupluste arvu juures on see praegustes oludes väga hea tulemus,» leidis Hujanen. «Majanduslangus muudab klientide käitumist, inimesed on hinnatundlikumad ja külastavad kauplusi harvemini.»
«Kui vaadata erinevate kaupade müüki Prismas, ei saa väita, et kodutehnika ja elektroonika oleks teistest erinevas seisus,» jätkas ta. «On märgata, et inimesed kulutavad vähem kõikidele tootegruppidele. Kõige üllatavam on meie jaoks, et juulis oli spordikaupade müük suurem kui mullu.»
Tehnikakaupade müüki täpsemalt vaadates on langus Hujaneni sõnul eelkõige köögi-, majapidamis- ja ihuhooldustehnika osas.
Hooajalisus määrab
«Üks trend on toodete n-ö lõpuni kasutamine,» tõdes ta. «Kuni vana töötab, uut ei osteta. Mullusest paremini läheb aga meelelahutuslikel toodetel, nagu audio-videotehnika, foto ja IT. Samas eelistatakse siingi kaubamärgita tooteid ja kampaaniapakkumisi. Nendes gruppides on aga müük nii hea, et tasakaalustab tarbetehnika kehvemad tulemused.»
Pärnu Port Arturi kaubanduskeskuse juhataja Romek Kosenkranius ütles, et nende kahes majas jäi külastajaid vähemaks pigem augusti teises pooles, juulikuu oli aga igati hea. «Oma osa on selles kindlasti ka Pärnu eripäral – juulikuus on siin palju suvitajaid ja linn on rahvast täis,» märkis ta.
Sportlandi Ülemiste keskuse poe juhataja Remi Aare sõnul müüdi juulis spordikaupu tõesti vähem kui juunis.
«Siinkohal on aga tegemist iga-aastase nähtusega – suveks vajaminevad spordikaubad ostetakse suve hakul valmis,» selgitas ta.
«Nii on see alati olnud, ka enne talve tulekut ostetakse varustus ära,» lisas Aare.