Hasartmängufirmad maksid kuue kuuga ligi 170 miljonit krooni hasartmängumaksu, mida on 16 protsenti rohkem kui aasta tagasi samal ajal.
Kasiinod maksid poole aastaga 170 miljonit krooni hasartmängumaksu
25. juuli 2006, 15:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kristiine Kasiino juhatuse esimehe Enno Heinla sõnul on hasartmänguturg tervikuna tänu paranenud majanduskeskkonnale, inimeste suurenenud sissetulekutele ja välisnõudlusele kasvanud.
Üha enam külastavad siinseid mängusaale välisturistid, mis on märk sellest, et pakutav teenus, mängusaalid ja teenindus on tasemel, rääkis Heinla.
Käesoleva aasta kuue kuuga kasvas mängukohtade arv 12 ja mänguautomaatide arv 20 protsendi võrra.
Mängulaudade turg käib kaasas ülemaailmse trendiga, kus nende arvukus stabiilselt väheneb.
Uue hasartmänguseaduse ootuses on Kristiina Kasiino hinnangul Eesti hasartmänguturg tublisti kuumenenud, toimub aktiivne laienemine, uute mängukohtade avamine ja turupositsioonide kindlustamine.
Hasartmänguturust rääkides ütles Heinla, et õnnemänge tuleks korraldada ühesuguse seadusliku regulatsiooni alusel.
«Seni ei ole see nii olnud. Eesti Lotole on loodud eelisolukord sellega, et lotomänge lubatakse reklaamida, õnnemänge aga mitte. Nüüd oleks aeg kohelda kõiki turuosalisi ühesuguste kriteeriumide alusel.»
Hasartmängusõltuvuse Uurimise ja Võõrutamise Instituudi tellitud ning Faktumi korraldatud uuringu «Elanikkonna kokkupuude hasartmänguturuga» järgi on Eestis kasiino- ja lotosõltlasi ühepalju kumbagi 1,7 protsenti elanikkonnast.
Hasartmängufirmad maksavad iga mänguautomaadi eest 7000 ning mängulaua eest 20 000 krooni kuus ja nendest tuludest saavad läbi hasartmängumaksunõukogu osa nii riik kui ka kohalikud omavalitsused.
Kristiine Kasiino opereerib kümnes mängusaalis 237 mänguautomaadiga.