Eesti Pank: majandus on kohandunud kiiresti
26. august 2009, 11:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmise aasta sügisel lahvatanud üleilmse kriisi järel on Eesti majandus kohanenud uute oludega kiiresti, paranenud on ka erinevad majanduse haavatavust iseloomustavad näitajad, ütleb Eesti Pank oma majandusülevaates.
«Kui Eesti suudab täita kõik Maastrichti kriteeriumid, et võtta euro kasutusele 2011. aastal, siis on loodud head eeldused majanduse uueks kasvutsükliks,» leiab Eesti Pank.
«Viimastel kuudel on siiski suurenenud oht, et kohalike omavalitsuste, muu valitsussektori ja tööpuudusega seonduvad oodatust suuremad kulud ning mittemaksuliste tulude väiksem laekumine võivad suurendada valitsussektori puudujääki veel 1-1,5 miljardi krooni võrra.»
Eesti majanduslangus hakkas II kvartalis aeglustuma ja majanduse areng oli aasta esimesel poolel Eesti Panga kevadprognoosiga üldjoontes kooskõlas. Nõudlus oli nii Euroopas kui ka mujal maailmas esimesel poolaastal mõnevõrra nõrgem prognoosi koostamise ajal eeldatust. Viimastel kuudel on aga ilmnenud järjest rohkem märke majanduskasvu taastumisest.
Eesti ekspordinäitajad on viimastel kuudel samuti mõnevõrra paranenud, mis lubab arvata, et koos välisnõudluse taastumisega hakkab suurenema ka Eesti eksport. Eesti Panga kevadprognoosi põhistsenaariumi paikapidamiseks peab majanduskeskkond aasta teisel poolel l mõnevõrra paranema. Samas ei ole välistatud prognoosi riskistsenaariumi realiseerumine juhul, kui nõudlus välisturgudel ja investorite usaldus ei suurene.
Kõik peamised majandusnäitajad viitavad sellele, et Eesti majandus on uue olukorraga kiirelt kohanenud. Tarbijahinnad on alates möödunud aasta lõpust alanenud ning II kvartalis oli tarbijakorv 0,3 protsenti odavam kui aasta tagasi. Suured muutused on toimunud ka tööturul, kus kohandumine leiab aset nii hõive kui ka palkade kaudu, aidates ettevõtetel kulusid kontrolli all hoida. Jooksevkonto oli esimesel poolaastal ülejäägis, ulatudes 2 protsendini sama perioodi SKP suhtes, mis osutab riskide vähenemisele.
Pankade viivislaenude mahu kasv on viimastel kuudel aeglustunud, ent nii nagu esimesel poolaastal, kujuneb ka aasta teises pooles pangandussektori tegevus tervikuna kahjumlikuks. Rahvusvahelistel rahaturgudel valitsevate intressimäärade ja riskihinnangute juures ning Eesti majanduse hetkeseisu arvestades on selline tulem ootuspärane. Praeguses keerulises majanduskeskkonnas pakuvad Eestis tegutsevatele pankadele tuge varasematel perioodidel loodud suured kapitali- ja likviidsuspuhvrid ning kuulumine tugevatesse Euroopa finantskontsernidesse.
Keskpanga hinnangul on Eestil vaja tagada eelarvepoliitika pikaajaline jätkusuutlikkus ning selle abil taastada võimalikult kiiresti investorite usaldus. Seetõttu on valitsus võtnud põhjendatult eesmärgiks hoida koondeelarve puudujääk sel ja järgmisel aastal 3 protsendi tasemel SKP suhtes. Valitsussektori eelarve puudujääk on viimased kolm kvartalit järjest olnud Eesti jaoks harvanähtavalt suur. Varem kogutud reservide kasutuselevõtt on küll majanduslanguse sügavust vähendanud, kuid majanduse kasvuvõime taastamiseks peab eelarvepuudujääki vähendama.
Kuigi valitsus on astunud mitmeid samme eelarve jätkusuutlikkuse tagamiseks, tuleb võtta lisameetmeid, et valitsussektori eelarve puudujääk ei ületaks 3 protsenti SKPst. Eesti Panga varasemate hinnangute kohaselt oli kevadprognoosi põhistsenaariumi järgi vaja eelarvepositsiooni täiendavalt parandada ligikaudu 1,5 miljardi krooni ulatuses.