Kaupmeeste Liit: hinnakujundus toimib ahelprotsessina

Siiri Erala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaupmeeste liidu tegevdirektor Marika Merilai.
Kaupmeeste liidu tegevdirektor Marika Merilai. Foto: Egert Kamenik

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda on esitanud väite, et toidukaupade hinnalangus poodides saaks toimuda vaid kaupmeeste juurdehindluste vähenedes. Kaupmeeste liit peab vajalikuks täpsustada, et küsimust tuleks käsitleda kogu toiduahelas.

Statistikaameti andmetel jaekaubanduse marginaalid ei ole tõusnud, samas esimeses kvartalis kujunes hulgi- ning jaekaubanduse kahjumiks ligi 443 miljonit krooni. Jaekaubanduse müügimahud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenesid esimeses kvartalis kokku 14 protsenti.


Kaupmeeste liidu tegevdirektor Marika Merilai sõnul kujunevad turul toidukaupade hinnad vastavalt nõudlusele ning pikas väärtusahelas alates põllumeestest ja lõpetades tarbija ees jaekaupmehega.

«Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringutele tuginedes väidan, et hinnakujundus on eri kaubagruppides vägagi erinev. Seda protsessi mõjutavad nii maailmaturu hinnad, töötlemis- ja logistikaprotsessi kui ka jaekaubanduse kulud ja toimimise efektiivsus ning pakutava teenuse kvaliteet. Statistikaameti andmetel on meie kaubanduse käibe- ja mahunumbrid kahanenud ja kasumist enam paljud rääkida ei saa,» märkis Merilai.

Tihe konkurents nii töötlevas tööstuses kui ka kaubanduses on oluliselt mõjutanud toidukaupade hindu. Konjunktuuriinstituudi toidukorvi uuringu põhjal langesid tänavu teises kvartalis jaehinnad võrreldes eelmise aasta sama perioodiga enamusel toidukaupadest. Piimatooted odavnesid aastaga 12,8 protsenti, kanamunad 4,4 protsenti ning aiasaadused 13,3 protsenti. Odavamaks on muutunud ka leiva-saiatooted. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles