Eurorahad annavad järgmisel aastal tööd tuhandele tee-ehitajale
11. august 2009, 22:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Karmidest säästukorraldustest hoolimata kasvab järgmisel aastal majandusministeeriumi eelarve, seda tänu eurotoetustele, mis suuresti kuluvad teede ehitamiseks. Eurorahad peaksid majandusministeeriumi kinnitusel andma tööd ja leiba ligi tuhandele ehitajale.
Majandusministeeriumi transpordiinvesteeringute talituse juhataja Julia Bergsteini sõnul plaanib nende ministeerium järgmisel aastal välja maksta umbes 2 miljardi krooni ulatuses eurotoetusi, millest 1,3 miljardit kulub maanteede ehitusele.
Kui arvestada, et üks hange annab tööd ligi 100 inimesele, siis peaks Bergsteini hinnangul tänu eurorahadele järgmisel aastal tee-ehitusel tööd saama 1000 inimest.
«Teine põhimõte on, et üks töötaja peaks firma normaalseks eksisteerimiseks aastas andma ligi 1-1,5 miljonit käivet. Selle alusel võiks tööd saada ümmarguselt kuni 1400 inimest,» selgitas maanteeameti peadirektori asetäitja Koit Tsefels.
Eurorahast ei pruugi ehitusfirma päästmiseks piisata
«Kui need europrojektid ära jätta, siis ma väidan, et Eesti teede-ehitus sureb välja,» rääkis tee-ehitusfirma Talter juhataja Sven Pertens.
Kui tänavu ei mängi eurotoetused teede-ehituses Pertensi hinnangul väga olulist rolli, siis järgmisel aastal on nende osakaal märkimisväärselt suurem.
«Jääb üle loota, et need [europrojektid - toim] käiku lähevad, sest tee-ehitusturg on praegu hullult alla tulnud ja hinnatase on selline, et probleeme sellel turul tekib,» nentis tee-ehitusfirma juht.
Tema sõnul sõltub järgmisel aastal firmade püsima jäämine sellest, kas neil õnnestub suurtes europrojektides kaasa lüüa.
Samas rõhutas ta, et isegi suurtes tee-ehitusprojektides osalemine ei pruugi tagada firma ellujäämist. «Mis hinnaga seda tehakse ja kas see õnne õuele toob, on iseküsimus,» nentis Pertens. Ta selgitas, et juba tänavu tehakse riigihangetel pakkumisi ja ehitatakse alla omahinna ning selline tegevus ei ole lihtsalt jätkusuutlik.
Kärped eurotoetusi ei ohusta
Järgmise aasta riigieelarve võimalikke kärpeid maanteeamet ei pelga, sest europrojektide kaasfinantseerimine on tagatud. See tähendab, et riik garanteerib oma vähemusosaluse eurorahaga finantseeritavates projektides. Küll aga kannatab kärbete tõttu kõrvalmaanteede remont ja katete säilitusremont.
«Põhimõte on see, et euroraha kasutust tuleb suurendada ja selleks tuleb tagada igal juhul omafinantseering,» toonitas majandusministeeriumi ametnik.
Järgmisel aastal euroraha toel kavas seitse suurt tee-ehitusprojekti (Väo-Maardu ümbersõit, Viitna ümbersõit, Pärnu ümbersõit, regionaalsete maanteede rekonstrueerimise koondprojekt, Jõhvi liiklussõlme rekonstrueerimine, Tallinna-Tartu maantee rekonstrueerimine ning Tartu-Jõgeva-Aravete, Pikkjärve-Tõrve ja Kaarepere-Palamuse raudteede ülesõidukohtade rekonstrueerimine).
Nende projektide väljamakseteks on ette nähtud 1,6 miljardit krooni, millest 1,3 miljardit tuleb eurotoetustena.
Järgmise aasta suurimad tee-ehitusprojektid
Väo-Maardu Loo ümbersõit - 370 miljonit krooni
Pärnu ümbersõit - 370 miljonit krooni
Jõhvi-Kukruse lõik - 340 miljonit krooni
Mäo ümbersõit 295,3 miljonit krooni
Viitna ümbersõit - 250 miljonit krooni
Jõhvi liiklussõlm - 100 miljonit krooni
Regionaalsete maanteede koondprojekt - 140 miljonit krooni
Allikas: maanteeamet