Liigne niiskus teeb kartulile kurja
31. juuli 2009, 08:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mahekasvatajad ja kartuli oma tarbeks mulda pannud pered on mures, sest vihmad ja udud on paljudel põldudel pealsed lehemädanikust pruuniks muutnud.
Seetõttu tuleb mugulad enne õiget aega üles võtta ja ligi pool saagist võib niiviisi hukka minna. Jaan Erm, kes peab Tartumaal Rannu vallas Koli talu, ütles, et kasvatab kartulit enda ja ämma tarvis. Tänavu on sellega aga muret.
«Udu tegi meil siin Lõuna-Eestis nädalaga puhta töö ja asi halveneb iga päevaga,» tõdes Erm. Eelmisel esmaspäeval, pärast nelja päeva pikkust kodust äraolekut, vaatasid tema põllult vastu pruunid kartulipealsed. Reedene paduvihm kahjustas saaki veel omakorda.
«Nüüd pole muud teha, kui kartul enne õiget aega üles võtta, ja ega see taha säilida ka, sest pole saanud mullas korralikult maha jahtuda,» rääkis talunik.
Pritsimine päästab
Õnneks on Erm maha pannud mitu erinevat sorti ja osa neist on niiskuskindlamad. Mahetootjana ei saa Koli talu kartulit mädaniku vastu ka pritsida. «Kes seda pritsitud kartulit enam tahab?» küsis Erm ja lisas, et eks sellepärast või osa lapsigi kärnas olla.
Raplamaa talunik Mait Värk, kes kasvatab kartulit oma Kõrtsu talus 25 hektaril, ütles, et on samuti tänavu lehemädanikuga hädas. «Esialgu on alles esimesed märgid näha, aga kogu aeg tuleb pritsida, sellega ei tohi päevagi hilineda,» rääkis ta.
Pritsida tuleb iga 7–10 päeva tagant. Sordid, mis mädanikku külge ei võta, pole Värgi sõnul aga tööstusele sobilikud, sest neil on «silmad» küljes. Samas, kodus lauale panekuks, kui perenaine on «silmad» välja koukinud, on need tema sõnul igati sobilikud.
Laheotsa talu omanik Väino Villers kinnitas, et tänavu kasvab ligi 300 hektaril maha pandud kartul päris hästi, aga pritsida tuleb iga nädal.
Nii lehemädanik kui ka kartulimardikas on tema sõnul väiketootjate probleem, sest tõrjevahendid on kallid ja mahetootjad ei saagi neid kasutada. Pealegi ei võimalda väikesed põllulapid tõrjet masinaga teha, aga käsitsi pritsimine on väga töömahukas.
Põllumajandusministeeriumi taimetervise osakonna taimekasvatusbüroo juhataja Evelin Hillep ütles, et temani pole põllumeeste mure veel jõudnud, kuid eks tuleval nädalal Jõgeval peetaval kartulipäeval saab kuulda.
Sorti tuleb valida
Küll oli probleemist teadlik Jõgeva Sordiaretuse Instituudi direktor Mati Koppel. Tema sõnul on lehemädanikus need põllud, kus pole vastavat tõrjet tehtud. See puudutab nii mahe- kui ka hobi- või nõndanimetatud potipõllundust. Suurtootjad ei kurda.
Koppeli sõnul kannatavad niiskuse tõttu vastuvõtlikumad sordid, eelkõige varajane kartul, mis juba ennast valmima sätib. Mugulate kasv jääb pealsete mädanemisel seisma ja need jäävad väikeseks, halvemal juhul lähevad ka mädanema.
Neil põldudel, kus nakkus sees, Koppel tänavu üle 15 tonni kartulit hektarilt ei luba, ja see on umbes pool tavalisest saagist. Nüüd pole enam ka midagi parata, tõrjega tulnuks alustada kuu aega tagasi. Kõigil mahe- ja hobikasvatajail soovitab teadlane tuleval kevadel hoolega sorti valida.
Hävitustöö
• Mädanik võtab ligi poole kartulisaagist
• Tavasaak on 25–30 tonni hektarilt
• Mädanikuga põllul on saak 15 tonni hektarilt
• Niiskuskindlamad sordid on kohalikest «Maret», «Ando», «Anti» ja «Reet», välismaistest «Granola»
Allikas: Jõgeva Sordiaretuse Instituut