Soome ei tõsta makse, vaid suurendab võlga

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soome rahandusminister Jyrki Katainen.
Soome rahandusminister Jyrki Katainen. Foto: AFP / Scanpix

Täna ajakirjanikele tuleva aasta riigieelarve kavandi peamisi punkte tutvustanud Soome rahandusminister Jyrki Katainen teatas, et valitsus keskendub majanduslanguse ajal töökohtade loomisele.


Kuna peale tubakaaktsiisi tõstmise makse tõsta ja toetusi vähendada pole kavas, laenab riik puudujäägi katmiseks 13 miljardit eurot, vahendas ringhääling YLE.

«Oleme juba valitsuses otsustanud, et võtame teistest eelarvepunktidest üle umbes 200 miljonit eurot ja rakendame seda peamiselt töötuse vähendamiseks,» ütles Katainen enne pressikonverentsi YLE-le, «mitte kogu 200 miljonit, vaid osa sellest, sest suurim probleem Soomes praegu on töötus ja me peame tegema kõik, et seda probleemi ohjeldada.»

Tööta oli põhjanaabrite juures juunis 9,1 protsenti tööealiselt elanikkonnast ning Kataineni sõnul loodetakse uusi töökohti luua muu hulgas ettevõtluskeskkonda parandades ja uuringu- ja arendustegevusse investeerides. Töötute väljaõppeks on kavas anda 40 miljonit eurot lisaraha.

Rahahädas kohalikele omavalitsustele riik oma eelarves abimeetmeid aga ette ei näe. Katainen rõhutas pressikonverentsil, et riik ei saa endale võtta täisvastutust KOVde probleemide eest. Küll aga arutatakse seda küsimust uuesti augustis. KOVde liit reageeris ministri avaldusele täna pahameelega.

Järgmise aasta eelarve maht on kavandatud 49,9 miljardi euro suurusena. Kuna valitsus ei ole valmis praegusi toetuseid ja abirahasid puutuma, võtab riik laenu.

«Oleme olukorras, kus suurendame võlga. Sel aastal 10 miljardit eurot ja järgmisel natuke rohkem kui 12 miljardit. Otsustasime seda teha, kuna see on osa meie majanduse elavdamise poliitikast,» märkis Katainen. Soome riigivõlg tõuseb seega 44 protsendini sisemajanduse kogutoodangust.

Minister selgitas, et kui hinnad deflatsiooni ajal alanevad, tähendab see tavaliselt seda, et alanevad ka mõned põhilised toetused. «Kuid ma pakun välja, et kõik need sotsiaaltoetused ja abirahad jäävad praegusele tasemele ja ei vähene,» lisas ta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles