Majanduslangus pitsitab kõiki kolme Balti riiki ning kuna välisinvestorid vaatavad meid tavaliselt ühe piirkonnana, mõjutavad Leedu ja Läti sündmused Eestitki tõsiselt.
Naabreid tabavad valusad hoobid mõjutavad otseselt ka Eesti käekäiku
/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
29. juuli 2009, 08:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõunanaabritel on uudistes viimasel ajal pidevalt nokk kinni, saba lahti. Alles esmaspäeval jõudis Läti IMFiga laenuraha suhtes kokkuleppele, mis leevendas mõnevõrra pinget, nüüd tuli sellele kohe otsa Leedu nõrk SKT näitaja, iseloomustas olukorda tarkinvestor.ee omanik Kristjan Lepik.
«Eestit mõjutab see kõik otseselt, sest välisinvestoritega suheldes peavad pea kõik Baltimaid üheks regiooniks,» tõdes Lepik. «Oleme maailma majanduse mõistes väike piirkond ning Balti majanduste vahel otsivad erisusi üsna vähesed.»
Kolme riigi majandust kummitavad sarnased hädad: vähene sisetarbimine, kokkukuivanud ekspordimahud ehk välisnõudluse vähenemine, rekordiliselt kõrge töötuse määr ning lisaks riigieelarve puudujäägid. Tagatipuks ei ole valuutakomitee süsteem võimaldanud majanduse ülekuumenemise ohjeldamiseks suurt midagi ära teha.
Maailmapanga juunikuu raporti kohaselt juhivad varem Euroopa Liidu kiireima majanduskasvuga riigid nüüd arenevate riikide majanduslanguse edetabelit.
Lepiku sõnutsi peame olukorda lõunanaabrite juures väga tähelepanelikult jälgima, sest sealsed sündmused mõjutavad Skandinaavia pankade tegevust ning nende poliitika on Balti riikide suhtes sarnane.
«Leedus peksavad vitsad ja meil peksavad vitsad,» lausus majandusteadlane Andres Arrak, kinnitades, et liigsesse paanikasse ei maksa Leedu näite põhjal langeda. «Kui majandused on kolm korda kiiremini kasvanud, siis ei ole selles midagi ebanormaalset, kui me nüüd ka kolm korda euroliidu keskmisest kiiremini kukume.»
Arrak möönis siiski, et kuigi Balti riigid on erinevad, mis väljendub näiteks erinevates kaubanduspartnerites, hindavad välisinvestorid meid tihti kui ühte piirkonda.
Eesti ja Läti teise kvartali majandustulemuste kokkuvõtet veel ei ole, kuid augusti teisel nädalal avaldatavatest arvudest ei maksa ka midagi liiga head oodata.
«Leedu väga nõrgad majanduskasvu näitajad võivad viidata sellele, et ka Eestist ja Lätist ei ole midagi head loota,» tõdes Danske Marketsi peaanalüütik Lars Christensen.