Suurim langus masinate ja seadmete kaubavahetuses
/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
24. juuli 2009, 09:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mais vähenes kaupade eksport mullu sama ajaga võrreldes 31 protsenti ja import 41 protsenti. Kaubavahetuse vähenemise põhjustas eelkõige masinate ja seadmete ekspordi ja impordi järsk langus.
Statistikaameti andmetel viidi Eestist mais kaupu välja ehk eksporditi jooksevhindades 8 miljardi krooni väärtuses ja toodi sisse ehk imporditi Eestisse 8,5 miljardi krooni eest.
Kaubavahetuse puudujääk oli 0,5 miljardit krooni. See oli kuus korda väiksem kui eelmise aasta mais, mil puudujääk oli 2,9 miljardit krooni.
Võrreldes 2008. aasta maiga oli oluline vähenemine just masinate ja seadmete kaubavahetuses - nende eksport vähenes 0,9 ja import 1,6 miljardit krooni, märgib statistikaamet. Impordi suurema languse tõttu võrreldes ekspordiga tekkis masinate ja seadmete kaubavahetuses 0,1 miljardi kroonine ülejääk.
Mais eksporditi Eestist enim masinaid ja seadmeid (20 protsenti Eesti koguekspordist) ning mineraalseid tooteid (16 protsenti). Suurim vähenemine oli masinate ja seadmete ning metalli ja metalltoodete ekspordis. Vähenes kõikide kaubajaotiste eksport.
Mais imporditi Eestisse samuti enim masinaid ja seadmeid (18 protsenti Eesti koguimpordist) ning mineraalseid tooteid (18 protsenti). Eelmise aasta maiga võrreldes vähenes enim masinate ja seadmete (1,6 miljardit krooni), transpordivahendite (1,2 miljardit krooni) ning metalli ja metalltoodete (1 miljard krooni) import. Oluliselt vähenesid kõikide kaubajaotiste importkäibed.
Eesti kaubavahetuse olulise vähenemise on põhjustanud sise- ja välisnõudluse vähenemine nii Eestis kui ka olulisemates partnerriikides. Ekspordi ja impordi järsk langus on iseloomulik kogu Balti regioonile. Eurostati andmetel langes Soome, Rootsi, Läti ja Leedu kaubavahetus tänavu nelja kuu jooksul (jaanuar-aprill) rohkem kui veerandi.
Eesti ekspordis olid mais peamised sihtriigid Soome (18 protsenti koguekspordist), Rootsi ja Läti. Soome ja Rootsi eksporditi enim elektriseadmeid, Lätti elektrienergiat. Kaupade eksport Eestist vähenes oluliselt kõikidesse peamistesse sihtriikidesse. Oluliselt kasvas vaid kaupade väljavedu Nigeeriasse, kuhu eksporditi naftasaadusi.
Peamised riigid, kust Eestisse mais kaupu imporditi, olid Soome (15 protsenti koguimpordist), Venemaa ja Rootsi. Soomest imporditi enim elektriseadmeid, Venemaalt kütuseid ja Rootsist transpordivahendeid. Eelmise aasta maiga võrreldes vähenes kõige enam kaupade sissevedu Saksamaalt ja Soomest.
Tänavu aprilliga võrreldes suurenes kaupade eksport mais 5 protsenti ja import vähenes 10 protsenti.
Väliskaubanduse puudujääk vähenes aprilliga võrreldes üle kolme korra. Eesti eksporti suurendas mineraalsete toodete (sh kütused) väljavedu, importi aga vähendas sama kaubajaotise toodete sisseveo vähenemine.