Valitsus on majanduskriisiga enam-vähem hakkama saanud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pooled Eesti konjuktuuriinstituudi (EKI) ekspertidest on seisukohal, et valitsuse tegevus majanduskriisist ülesaamisel on olnud rahuldav.
«Meie majandusanalüütikud on eriarvamusel valitsuse tegevuse tõhususe hindamisel, kuid pooled ekspertidest jäid valitsuse tegevusega siiski rahule,» tõdes EKI juhtivteadur Leev Kuum.
Halvaks hindas valitsuse tegevust riigi majandusseisu parandamisel 36 protsenti ning heaks 14 protsenti ekspertidest. Terviklik hinnag jäi siiski veidi alla rahuldava.
Kõige edukam on valitsus olnud panganduse usalduse tagamisel. Niisugusele sesiukohale jäi 82 protsenti ekspertidest. Kõige madalamalt hindasid eksperdid valitsuse tegevust tööturu paindlikuse tagamisel.
Nii Eestis kui Soomes on majandusraskuste tekkimise suurim põhjus ebapiisav nõudlus. Enim lähevad meie ning põhjanaabrite ekspertide hinnangud aga lahku valitsuse majanduspoliitika hindamisel. Kui Soome eksperdid pidasid oma valitsuse tegevust selles vallas heaks, siis EKI asjatundjad peavad Eesti valitsuse majanduspoliitikat ebatäiuslikuks.
Suur erinevus on ka eelarvedefitsiidi hindamisel. Kui Soomes ei kujuta see probleemi, siis Eestis küll. Eesti majanduse probleemide lahendamist pidurdab EKI ekspertide hinnangul suurel määral ka vajaliku kapitali vähesus.