Elering: oleme teinud ettepaneku võimsusoksjon taas käivitada
4. september 2013, 14:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Süsteemihaldur Eleringi kinnitusel on nad teinud Läti ja Leedu süsteemioperaatoritele ettepaneku käivitada taas võimsusoksjon nagu see oli enne Läti elektrituru avamist sel suvel.
Nimelt nõuab majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Eleringile saadetud korralduses, et kui selle aasta suve algsuest on kogu Eesti-Läti piir elektribörsi käsutuses, siis nüüd peaks elektrifirma taastama osaliselt piirangud piiril.
See tähendab, et osa ülekandevõimsus saaksid elektrifirmad osta oksjonilt. Varem jaotati 80 protsenti võimsusest börsi ehk NPS-i vahendusel ja ülejäänud 20 protsenti läks oksjonile.
Partsi praeguse pahameele põhjuseks on suvine elektrihinna hüpe, mil megavatt-tund maksis 104 eurot.
Oma vastuses märgib Elering, et lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest saab muutusi Eesti–Läti piiril võimsuste allokeerimisel ja jaotuskava muutmisel teha ainult koostöös teiste Balti riikide süsteemihaldurite ja regulaatoritega.
Ühtlasi sätestab määrus, et struktuurilise ülekoormuse puhul peavad põhivõrguettevõtjad rakendama viivitamata asjakohaseid ülekoormuse juhtimise meetodeid ja korda, mis on eelnevalt määratletud ja kokku lepitud.
«Juhul, kui kahe riigi vaheline kaubavahetus võib märkimisväärselt mõjutada kolmanda riigi tegelike elektrivoogude tingimusi, tuleb ülekoormuse juhtimise meetodeid koordineerida kõigi põhivõrguettevõtjate vahel, keda mõjutab ülekoormuse juhtimise ühisne menetlus,» selgitas Eleringi pressiesindaja Ain Köster E24-le.
Riiklikud reguleerivad asutused ja põhivõrguettevõtjad peavad määruse järgi tagama, et ühtegi ülekoormuse juhtimise menetlust, mis märkimisväärselt mõjutab tegelikke elektrivooge teistes võrkudes, ei töötata välja ühepoolselt.
Ka tehniliselt saab Kösteri sõnul võimsusoksjonite korraldamine toimuda ainult koostöös naabersüsteemi halduriga vastava lepingu alusel.
«Vastavalt Lätiga eelnevalt kokkulepitule peaksime sõlmima uue lepingu, mis sätestab oksjoni läbiviija kohustused ja õigused, võimsuste määramise ja tagamise, oksjonite läbiviimise ajakava ja tulemustest teavitamise, võimsuste hinnastamise mehhanismi ning samuti oksjonitulu jaotamise,» selgitas ta.
Eelnevalt läbiviidud oksjonipidamise leping lõppes Lätiga koos sealse NPS hinnapiirkonna avamisega. «Samal ajal lõppesid kõik turuosalistega sõlmitud oksjonil osalemise lepingud. Ka need tuleb uuesti sõlmida, » selgitas Köster.
Hetkel käib Eesti-Läti piiril võimsuste jaotamine Balti süsteemihaldurite vahel 15. märtsil allkirjastatud lepingute alusel, mis sätestavad piiriüleste võimsuste arvutamise metoodika ja jaotamise kava.
Jaotamiskavas nähti ette 100-protsendiline «implicit» oksjonile üleminek alates 3. juunist, kui avati NPS Läti hinnapiirkond.
Nimetatud lepingud on kooskõlastatud regioonis tegutsevate regulaatorite poolt. Eestis on selleks asutuseks konkurentsiamet, kes onkooskõlastamise otsuses välja toodud süsteemihaldurite kohustuse jälgida piiriülese kaubanduse statistikat ning ülekoormuse ilmnemisel viivitamatult ka sellele kohaselt käituma.
«Oleme pidevalt jälginud olukorda ja seni koostatud statistika alusel teinud eelmisel nädalal oma Balti kolleegidele ettepaneku võimsuste jaotuskava muutmiseks ja «excplicit» oksjoni osaliseks taaskehtestamiseks vastavalt ainuaktsionäri otsusele Eesti-Läti piiril kuni finantsturu tekkimiseni Lätis-Leedus,» selgitas Köster.