Euroopa riskib terava tööjõupuuduse ja ränkraske pensionikoormaga. Ainsaks päästeteeks on konkreetsed sammud vanemate inimeste kaasamiseks.
Euroopa peab eakad tööle meelitama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui reforme ei tule, väidab täna avaldatud International Longevity Centre UK (ILC) uuring, kahaneb igat pensionäri toetavate töötajate arv poole võrra – neljalt inimeselt kahe peale. Seega moodustub suurem koorem, mis asetub väiksema arvu tööinimeste õlgadele.
Olukord ei peegelda mitte üksnes eurooplaste üha pikenevat eluiga, vaid ka viimaste kümnendite sündivuse kukkumist liiga madalale tasemele, et rahvastikku stabiilsena hoida.
Ja kuigi töötajate arvu võib tõsta migratsioon, on sisserändajaid eelseisvaks 50 aastaks prognoositud 60 miljonit (netos), mis võrduks 0,2 protsendiga elanikkonnast – liiga vähe, et pensioni-olukorda oluliselt muuta.
«EL vajaks palju rohkem immigrante, et oma pensionäre üleval pidada,» väidab raport ja lisab, et ainuüksi 2020. aastaks oleks vaja 11 miljonit ekstra immigranti lisaks.
«Antud küsimuse [üheks] lahenduseks võiksid olla vanemad töötajad,» seisab ILC raportis.
Märgina sellest, kui raskeks vanurite rakendamine võib kujuneda, on Euroopa Ülemkogu juba kukkunud läbi oma 2000 aastal püstitatud eesmärgiga tõsta töötavate 55-64 aastaste eurooplaste osakaal 2010. aastaks 50 protsendi peale elanikkonnast (37 protsendi tasemelt). Keskmine tööturult lahkumise iga kerkis väga tagasihoidlikult, 60,1 eluaastalt 61,4 aastale.
Ja kuigi riigipensioni ea tõstmine võib kujutada endast kasulikku «müksu» mõjutamaks inimesi edasi töötama, «ei tohiks liikmesriigid eeldada, et üksnes pensioniea tõstmine pensionile siirdumise vanust automaatselt tõstaks». Kui valitsused ei kindlusta vanematele töötajatele tööhõive võimalusi, võivad nad väiksemate pensionimaksete asemel saada endale kaela kõrgemad töötushüvitised.
Ühe meetmena olukorra lahendamiseks võiksid Euroopa riigid tühistada kõik praegused reeglid, mis tegelikult julgustavad inimesi varakult pensionile jääma, õpetab uuring.
ILC uuringujuhi David Sinclairi sõnutsi selgus töö käigus üllatav tõsiasi: isegi poliitikate puhul, millega üritatakse julgustada inimesi kauemaks tööle jääma, ei vaevu keegi uurima, kas see ka toimib. «Isegi kui riigid midagi ette on võtnud, ei mõõda nad tulemusi,» ütles ta.
Näiteks: Britannia vabastab riigipensioni-ikka jõudnud kuid siiski edasi töötavad kodanikud kindlustusmaksetest summas ca 1 miljardit naela aastas. «Aga me ei tea tegelikult, kas see toimib,» selgitab Sinclair ja mainib, et võib-olla võiks selle summa kulutada mingil efektiivsemal moel.
Positiivse näitena osutab raport Hollandile, mis on astunud muljetavaldavaid samme parandamaks tööhõivet meeste seas, kes veel pensioniikka jõudnud pole. Aastaks 1993 oli antud kategooria meeste tööhõivest järel vaid 42 protsenti. Muuhulgas juurutas Hollandi valitsus ealise diskrimineerimise vastased seadused, kärpis varajast pensionilejäämist soodustavaid finantsstiimuleid, välistas varakult pensionilemineku võimalused ning piiras töötus- ja puudehüvitiste saamise võimalusi.
Alates nimetatud reformide rakendumisest on Holland teinud ELi kontekstis erakordse hüppe vanemate meeste töölkäimise vallas: 13 protsenti ülesmäge alates 1993. aasta madalseisust.
Copyright The Financial Times Limited 2013