Täna asetas keskkonnaminister ja KIKi nõukogu esimees Keit Pentus-Rosimannus nurgakivi Narva veepuhastusjaamale, mis hakkab teenindama linna 63 000 elanikku. Jaama ehitustöid teostab ASi Narva Vesi tellimusel Merko Ehitus Eesti koostöös Taani ettevõttega Krüger A/S .
Veetöötlusjaama ehitusmaksumus on üle 21 miljoni euro, millest 13,5 miljonit eraldas riigile kuuluv SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest, teatas ministeerium.
«Puhast joogivett on Narvas oodatud pikalt, seepärast investeerime siia jõuliselt ja 2015. aastaks saavad 63 000 narvakat olla kindlad, et kraanist tulev vesi on puhas ja kvaliteetne,» ütles Rosimannus.
«Narva veepuhastusjaam on Merko jaoks märgilise tähtsusega mitmes mõttes. Esiteks on see suurima võimsusega jaam, mida rajanud oleme, ja teiseks on tegemist Merko ühe suurima töövõtuga Narva piirkonnas,» ütles Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees Tiit Roben.
Veepuhastusjaam on osa kogu Narva veemajanduse mastaapsest uuendamisest, mille tulemusena rekonstrueeritakse 43 kilomeetrit vee- ja 33 km kanalisatsioonitorustikke ning korrastatakse Mustajõe veehaare.
Tööde kogumaksumus maksumus on üle 45,7 miljoni euro, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond rahastab 29,5 miljonit, Narva linn 11,4 miljonit ning AS Narva Vesi 4,8 miljonit eurot. Projekti lõpptähtaeg 2015. aasta augusti lõpp.
Narva linn kasutab joogiveeks Narva jõe ülemjooksult võetavat pinnavett. Jõevee töötlemisele on seatud erinevad nõuded võrreldes põhjaveega, mida kasutavad kõik teised Eesti linnad, kui mitte arvestada Tallinna linna.
Pinnavesi juhitakse Narva veetöötlusjaama 26 kilomeetri pikkuse veetorustiku kaudu, mis saab alguse Vaivara valla Mustanina küla Mustajõe veehaardest ning lõpeb 1975. aastal Narva linna ehitatud veepuhastusjaamas. Seadmed ja hooned, kus töödeldakse jõevesi joogiveeks, on tänaseks juba 38 aastat vanad ning amortiseerunud.
«Kuna uus veetöötlusjaam kasutab kaasaegset tehnoloogiat ning Narva linna veetorustikud rekonstrueeritakse, siis väheneb ka rikete ja lekete arv. Keskkonnahoiu mõttes on see äärmiselt oluline - mida väiksemad on joogivee kaod, seda vähem kulub ressurssi vee puhastamiseks,» ütles KIKi juhatuse esimees Veiko Kaufmann. Praegu on veelekete protsent Narvas vahemikus 30-35, lisas Kaufman.
Uues veepuhastusjaamas kasutusele võetav tehnoloogia on Euroopas ja mujal maailmas kasutusel olnud aastakümneid ning end tõestanud. Tehnoloogia valikule eelnesid pilootkatsetused, et leida just Narva jõest võetava toorvee töötlemiseks sobivaima tehnoloogia.
Perioodil 2007-2013 on KIK Ühtekuuluvusfondi vahenditest toetanud 86 veeinfrastruktuuri projekti üle Eesti kogusummas ligi 464 miljonit eurot. Selle tulemusena luuakse elanikele võimalus liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning saada endale nõuetele vastav joogivesi.