Ettevõtted investeerivad EAS-iga tootearendusse pool miljardit

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Foto: EASi koduleht

Eesti ettevõtted investeerivad EAS-i toel ligi pool miljardit krooni tootearendusse, millest EAS-i toetus katab 200 miljonit krooni.


See summa, mis tuleneb viimase aasta jooksul tehtud rahastamisotsustest, on samas suurusjärgus kui perioodil 2004-2006 kokku. Rahastatud on 36 arendusprojekti, ligi sama palju on ka praegu töös. «Ettevõtjad on oma plaanid põhjalikult läbi mõelnud, rahastuse on saanud kolmveerand taotlustest,» sõnas EAS-i innovatsioonidivisjoni direktor Ilmar Pralla.

Tootearendustoetus on mõeldud suurusest sõltumata kõigile Eesti ettevõtetele, kes soovivad välja arendada uusi tooteid, teenuseid või tehnoloogiaid või olemasolevaid edasi arendada. Toetatakse peamiselt arendustööde ettevalmistamist, tootearenduse jaoks vajalikke rakendusuuringuid ja tootearenduse läbiviimist.

Toetatakse ka teadusasutuste ja ettevõtete koostöös elluviidud projekte. Ettevõte ise peab tavapäraselt arendusprojektist finantseerima vähemalt 50 protsenti ning ühe toetuse maksimummäär on 50 miljonit krooni.

Innovatsiooniuuring kinnitab, et 2004-2006 kasvas Eestis uusi tooteid ja teenuseid turule toonud ettevõtete müügimaht keskmiselt 47 protsenti, samal ajal kui ainult vanade toodetega turul olnud ettevõtete müügimaht kasvas keskmiselt 22 protsenti.

Tootearendustoetuse abil on aastate jooksul välja töötatud mitmeid välismaal edukaks osutunud tooteid ja teenuseid. «Näitena võib nimetada ASi Regio mobiilse positsioneerimise teenused, mis on täna esindatud kõigis maailmajagudes, samuti ASi Tere Dr Helluse tootesarja, ASi NeoQi energiakookoneid, AS Ritsu tootmisseadmeid palkmajade toomiseks jne,» ütles Pralla.

Alates läinud aasta keskpaigast, mil tootearendusprogramm on taas avatud olnud, on esitatud kõige rohkem taotlusi meditsiini ja biotehnoloogia valdkonnas. Sama valdkonna projekte on ka kõige rohkem rahastatud, järgnevad keemiatööstuse ja IT-projektid. Mitme projekti puhul on tegu hea koostööga Eesti arendajate ja välisinvestorite vahel.

«Kuigi tootearendus on pikk protsess ja lõplikke tulemusteni läheb pärast investeeringute tegemist üksjagu aega, võib nimetada mitmeid põnevaid töös olevaid projekte,» sõnas Pralla. «Näiteks Stigo OÜ arendab personaalset elektrisõidukit, omamoodi Eesti Segway'd - ainult et kergemat, odavamat, kompaktsemat, mis on lisaks veel kokkupandav.»

Lisaks tõi Pralla meditsiinivaldkonnast välja Cellin Technologies OÜ nn rakuteraapia projekti. «Ka Eesti haiglad ootavad arendust, mis aitab vigastusi ravida inimeselt eneselt võetavate rakkudega. Diagnostika vallas rajab teed FibroTx OÜ, töötades välja plaastrit, mis aitab diagnoosida kahjustuse iseloomu ning paraneda haaval ilma armkoe tekkimiseta,» selgitas ta. «IT vallas on Visitret Displays OÜl arenduses kasutusel olevatest energiasäästlikumad LCD-ekraanid. Crystalsol OÜ töötab välja päikesepatareisid, mida saaks mugavalt kasutada ka aknasirmsina ja kardinana ning mille eesmärgiks on katta soodsalt ja mugavalt oluline osa maja olmeenergiatarbest.»

Tootearenduse toetusprogrammi rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond ja selle eelarve aastani 2013 on miljard krooni. Nutikate, hea ekspordipotentsiaaliga ning kõrge lisandväärtusega toodete arendamisele aitavad lisaks tootearendustoetusele kaasa ka tehnoloogia arenduskeskuste programm, mille eelarve aastani 2013 on samuti miljard krooni, ning innovatsiooniosakute programm, mille eelarve 2009-2010 on 15 miljonit krooni.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles