Kohus mõistis 64 miljoni euro suuruse rahapesu kaasuse osalised õigeks
2. september 2013, 11:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Harju maakohus mõistis esmaspäeval õigeks neli meest ja ühe firma, keda riigiprokuratuur süüdistab rahapesus 64 miljoni euro ulatuses.
Kohus leidis, et kuigi süüaluste tegevuses on olemas rahapesu tunnuseid, ei ole nõutavat eelkuriteo sündmust ning seega ei saa kohtualuseid rahapesus süüdi mõista. Kuna rahapesu süüdistus langes ära, mõistis kohus süüalused õigeks ka kuritegelikku ühendusse kuulumise süüdistuses.
Riigiprokurör Steven-Hristo Evestus kinnitas BNS-ile, et ei nõustu maakohtu järeldustega ning esitab kindlasti apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtusse.
Riigiprokuratuuri süüdistuse järgi lõi 35-aastane Anton varalise kasu teenimise eesmärgil viiest liikmest koosneva kuritegeliku ühenduse, kuhu kuulusid peale tema enda finantsteenustega tegelev äriühing, 46-aastane Sergei, 41-aastane Sergej ja 40-aastane Andrus.
Süüdistuse järgi andis Anton liikmetele ülesande otsida ja värvata variisikud, kes avaksid erinevatele äriühingutele pangas arvelduskontod ning edastaks pangast saadud dokumendid ja internetipanga juurdepääsuparoolid ühenduse liikmetele. Ühenduse liikmed juhendasid variisikuid fiktiivsete dokumentide, näiteks lepingute, ankeetide ja kassa väljamineku orderite koostamisel. Finantsteenuste osutamise fiktiivsete lepingute alusel laekus äriühingu arvele raha, mille tegeliku kasusaaja varjamiseks koostati ebaõigeid andmeid sisaldavaid kassa väljamineku ordereid «lepingupartneritest» äriühingute nimele, tehti tehinguid näilikult seadusliku tulu teenimise näitamiseks ning teenitud tulust maksti kuritegeliku ühenduse liikmetele näilikult seaduslikul viisil palka.
«Süüdistuse kohaselt tegeles ühendus kuritegeliku tegevuse läbi saadud vara päritolu, omandiõiguse ja tegeliku kasusaaja varjamise ehk rahapesu ning raamatupidamise kohustuse rikkumisega. Süüdistatavad kasutasid oma tegevuses erinevaid välisriikides registreeritud äriühinguid,» ütles riigiprokurör Steven-Hristo Evestus.
«Tegemist on Eesti majandussüsteemi ausa ja läbipaistva toimimise vastu suunatud kuriteoga, tavamõistes kannatanuid selles kriminaalasjas ei ole,» lisas Evestus.
Ühenduse tegevus oli suunatud registreeringuta majandustegevusele finantsteenusega seotud tegevusalal, kus registreering on nõutav. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse kohaselt peavad finantseerimisasutused, kelle üle finantsinspektsioon järelevalvet ei teosta, omama enne tegevuse alustamist registreeringut majandustegevuse registris, mis annab õiguse tegutseda finantsteenuse osutamisega.
Kuritegeliku ühenduse poolt toime pandud kuritegude tulemusena lasti ajavahemikul 2009. aasta maist kuni 2010. aasta aprillini Eestis käibele teadmata päritoluga, omandiõiguseta ja tegeliku kasusaajata raha kokku summas 64 232 317 eurot, 29 710 latti ja 39 985 USA dollarit. Nimetatud rahaga tehingute tegemisel teenis äriühing kuritegelikku tulu vähemalt 199 512 eurot, 116 577 USA dollarit ning 344 latti.
Riigiprokuratuuri kinnitusel on seoses selle süüasjaga rahalisi vahendeid arestitud üle kolme miljoni dollari ja üle 1,4 miljoni euro ulatuses. Samuti on konfiskeerimise tagamiseks arestitud erinevatele äriühingutele kuuluvaid arvelduskontosid, süüdistatavatele kuulunud kinnisvara ja sõidukeid. Rahast osa liikus sularahas Venemaale.