Eesti Pank: palgad kasvasid liiga kiiresti
30. august 2013, 12:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Panga hinnangul on keskmise brutokuupalga 8,5 protsendi suurune kasv teises kvartalis vastuolus väga aeglase majanduskasvu ja vähenenud tootlikkusega.
Statistikaameti teatel kasvas keskmine brutokuupalk käesoleva aasta teises kvartalis 8,5 protsenti ja oli 976 eurot.
Kui majanduskasv lähikvartalites märkimisväärselt ei kiirene, on oodata palgakasvu aeglustumist, kommenteeris panga ökonomist Orsolya Soosaar.
Palgakasvu kiirenemine on keskpanga hinnangul laiapõhjaline ja sellel on mitu põhjust.
«Esiteks kergitas palgaskaala alumist otsa miinimumpalga 10 protsendi suurune tõus. Kui ettevõtted säilitavad oma suhtelise palgastruktuuri, mõjutab see tõenäoliselt peale miinimumpalga saajate ka selle lähedase palga teenijaid,» selgitas Soosaar.
Teiseks jõustusid kevadel õpetajate ja meditsiinitöötajate palgalepped. Mitmel tegevusalal, eelkõige ehituses ja veonduses, mõjutab töötajate läbirääkimisvõimet palgaläbirääkimistel võimalus minna tööle välismaale.
Veonduses ja laonduses kiirenes palgakasv esimese kvartali 8,6 protsendilt teises kvartalis 15,4 protsendini ja ehituses 6 protsendilt 12,7 protsendini.
Viimastes kvartalites aeglustunud majanduskasv ja vähenenud tootlikkus pole palgakasvule Soosaare sõnul veel mõju avaldanud.
Tööjõu ühikukulu kasv oli 2013. aasta esimesel poolel tempokas ja majanduses loodavast lisandväärtusest tööjõule kulutatav osa suurenes kasumite arvelt. «Osaliselt on see selgitatav tööturu inertsusega. » märkis Soosaar.
Tavaliselt kulub keskpanga hinnangul üks-kaks kvartalit, et tööjõukulu hakkaks vähenenud majandusaktiivsusega kohanema. Siiski võib 7-8-protsendilist palgakasvu pidada liiga kiireks tingimustes, kus ühe töötaja loodud toodang on aastatagusest keskmiselt väiksem.
Ettevõtete kasumimarginaalide pikaajalise vähenemise korral on panga hinnangul aga oht, et kapital liigub edasi riikidesse, kus on võimalik toota konkurentsivõimeliste hindadega ja kus on suurem kasumlikkus. Koos kapitaliga lahkuvad aga ka töökohad.
Siseturule orienteeritud ettevõtted saavad kasumlikkust mõningal määral taastada hindade tõstmise teel, kuid selle tulemuseks on Soosaare sõnul kiirem inflatsioon, mis alandab tarbijate sissetulekute reaalset ostujõudu.
Eksportivas sektoris on ettevõtete võime hindu tõsta väliskonkurentsi tõttu märksa piiratum. See tähendaks konkurentsivõime langust ning väiksemat nõudlust Eesti ekspordile, lisas Soosaar.
Keskmise palga inflatsiooniga korrigeeritud kasv ehk reaalse ostujõu kasv oli teises kvartalis 4,9 protsenti.
Reaalpalk on suurenenud kahe viimase aasta vältel, mil keskmise brutopalga kasv on püsinud kiire ning tarbijahindade kasvutempo alanenud. Sellega on keskmise palga ostujõud jõudnud väga lähedale kriisieelsele tipptasemele.