Palgauuring: suurimat palgakasvu võivad tänavu oodata tippjuhid

Liisu Arumäe
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Värske palgauuringu tulemusel võivad suurimat palgatõusu oodata tippjuhid.
Värske palgauuringu tulemusel võivad suurimat palgatõusu oodata tippjuhid. Foto: SCANPIX

Eestis planeeritakse tänavu kõige suuremat, 23-protsendist palgatõusu tippjuhtidele, Lätis on tippjuhtide 24-protsendine palgatõus juba toimunud ning planeeritakse veel 11-protsendist palgakasvu, selgub Palgainfo Agentuuri ja CV-Online'i poolt läbiviidud uuringust.

Suurem palgatõus on Eestis planeeritud veel kontoritöötajatele ning esmatasandi juhtidele - 19 protsenti. Kõige väiksem on planeeritav palgatõus sõidukijuhtidele, lihttöölistele ning tootmise ja logistikaga seotud ametnikele, vastavalt kolm, viis ja seitse protsenti.

Kui selle aasta aprillikuu seisuga oli Leedu näiteks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) spetsialistide keskmise palgakasvu protsendilt Eestist ja Lätist ees (Leedus oli kasv 27%, Lätis 18% ning Eestis 8,7%), siis planeeritavat palgatõusu uurides selgus, et Eestis on sel aastal plaanis IKT spetsialistide palku tõsta üheksa protsenti, Lätis seitse protsenti ning Leedus viis protsenti.

Ka teiste ametite puhul on näha seda, et Läti ja Leedu on eelmise aasta novembrist alates palku tõstnud kiiremini kui ettevaatlikuks jäänud Eesti, kuid planeeritava palgatõusu osas ületab Eesti juba paljude ametite osas naaberriike.

Peamisteks palgamuutuste põhjusteks toovad Eesti ettevõtjad välja majandustulemuste paranemise, palgaturul toimunud muutused ning töötajate personaalse arengu.

Huvitav tendents paljastus kui nii tööandjatelt kui töövõtjatelt uuriti, mil määral saavad töötajad ise oma töötasu suurust mõjutada.

Töövõtjatest arvas vaid üheksa protsenti, et saavad oma töötasu suurust suures osas mõjutada, samas kui tööandjate poolelt arvas nii tervelt veerand kõigist vastanutest.

Ka kaugtöövõimaluste osas lähevad tööandjate ja töövõtjate arvamused lahku. 64 protsenti Eesti tööandjatest pakub kaugtöövõimalust tingimusel, et töö iseloom seda lubab kuid pea poole vähem, 33 protsenti töövõtjatest ütleb, et neil selline võimalus on.

Värskelt avaldatud 560 leheküljelisest Baltikumi suurimas palgauuringus osales 705 tööandjat ja 19 878 töövõtjat.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles