Hispaania väikelinn Buñol tervitab täna taas tuhandeid tulihingelisi tomatiloopijaid, kes tulvavad uulitsaile nautima kuulsat iga-aastast festivali nimega Tomatina.
Kasinus Hispaanias: tomatipildumine tänavu tasuline
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esmakordselt festivali ajaloos tuleb pildujail tänavu aga käia välja osalemistasu – 10 eurot. Meedia hinnangul sümboliseerib samm Hispaaniat pitsitavat majanduskriisi ja riigi linnade-külade finantsilist virelemist.
Tomatina leiab alati aset augustikuude viimastel kolmapäevadel. Kokku tuleb üüratu hulk kohalikke ja turiste, kes tund aega järgemööda üksteist üleküpsenud tomatitega pommitavad.
Tomateid läheb mängu mitmete veoautokastide jagu.
Festival on Hispaanias üks populaarsemaid, võisteldes Pampalona kurikuulsa härjajooksuga. Buñoli eeskujust innustatuna loobitakse tomateid juba ka USAs, Colombias ja isegi Hiinas.
Tänavu on tomatitel aga hinnasildid küljes. Esimest korda Tomatina ligi 60-aastase ajaloo jooksul on linnake otsustanud kasseerida sisse osavõtutasu. Need vähesed õnnelikud, kellele langeb osaks au kolonni juhtiva veoauto pardal rahva sekka sõita (ning lennutada kaitsetu massi keskele esimesed tomatid) peavad laduma letti tervelt 750 eurot.
Ametnike sõnutsi peegeldab osavõtutasu vajadust piirata külastajate arvu ning tagada turvalisus. Samas tunnistavad linnaisad, et neil on natuke raskusi eelarve tasakaalus hoidmisega.
«Tomatina läheb meile maksma umbkaudu 150 000 eurot ja tänu uutele piletitele me saame oma kulud enam-vähem kaetud,» ütleb festivali eest vastutav linnavolikogu liige Rafael Pérez.
Kõik 15 000 vabamüüki paisatud piletit rabati juba ette ära. Linnakodanikele on reserveeritud 5000 vabapääset.
Pérezi selgitust mööda tuli uus režiim juurutada juba seetõttu, et mullu tungles Buñoli kitsastel tänavatel ligi 50 000 külalist – ning paljud pidid piirduma positsioonidega, mis jäid rindejoonest igavalt kaugele. Võtmesõnad on siiski «julgeolek» ja «turvalisus», kinnitab linnavolinik. Kuid ta ei varja, et ehitusbuumi päevil oli Tomatina-sarnaste festivalide rahastamine siiski lihtsam – omavalitsused suplesid kinnisvaramaksudest laekunud eurodes.
«Kõigil läheb praegu pahasti,» ütles Pérez. «Aga meil on ainult 1 miljon eurot võlgasid ja aastane eelarve on 8 miljonit [eurot]. See on palju parem seis kui enamikes naaberkülades. Me võiksime ka ilma piletimüügita ikkagi Tomatinat finantseerida.»
Vaatamata linnajuhi väidetele kõlavad Hispaania meedias aga hoiatused, et Buñoli piletiraha tähistab esimest sammu armastatud festivalide «erastamise» suunas. Päevaleht El País kirjeldas Tomatino uut korraldust kui «kujukat pilti Hispaaniat halvavast majanduskriisist», kõrvutades küpsete tomatite lõhkemist haaravalt Hispaania kinnisvara- ja võlamulli purunemisega.
Ametlikel andmetel olid kohalikud omavalitsused kuhjanud endile läinud aasta lõpuks kokku 42 miljardit eurot võlga, vallandades rahastamiskriisi, mis on toonud mõnedes paikades kaasa isegi kõige elementaarsemate teenuste kärped.
Buñol ei kasuta festivalipääsmete raha siiski võla tasumiseks, vaid tagamaks, et löga lendaks varasemast veelgi laiemas kaares. «Mida rohkem raha me saame, seda rohkem tomateid me [loopimiseks] ostame,» hooples Pérez.
Copyright The Financial Times Limited 2013