Elektri tarbimine kasvas juulis aastases arvestuses neli protsenti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti sisemaine elektritarbimine ulatus juulis 554 gigavatt-tunnini, kasvades eelmise aasta juuliga võrreldes neli protsenti. Elektri toodang kerkis samas võrdluses 27 protsenti 855 gigavatt-tunnini.
Elektritoodangu suurenemise peamiseks põhjuseks oli elektrikaubanduse netoekspordi kasv võrreldes aastataguse perioodiga. Elektri kaubanduslik eksport kerkis aastatagusega võrreldes 14 protsenti 472 gigavatt-tunnini ja import vähenes samas kolmandiku 193 gigavatt-tunnini. Pea kogu eksporditud elekter liikus Eestist Lätti ning pea kogu import tuli Eestisse Soomest.
Taastuvenergia toodang oli juulis 68 gigavatt-tundi, olles eelmise aasta juuli tasemel. Tuulest toodetud elekter moodustas veidi alla poole kogu taastuvenergia toodangust, kasvades aastatagusega võrreldes veerandi võrra. Tuuleenergia kasvu taga on eelkõige viimase aasta jooksul lisandunud uued tuulepargid Paldiski ja Narva piirkonnas koguvõimsusega 84 megavatti. Biomassist toodetud elektri osakaal oli samuti pea 50 protsenti kogu taastuvenergia kogusest. Hüdroenergia toodang vähenes poole võrra ühe gigavatt-tunnini.
Lätis kerkis juulikuus elektritoodang aastases võrdluses kolm protsenti 341 gigavatt-tunnini. Tootmisallikate võrdluses kasvas elektrienergia toodang soojuselektrijaamades 54 protsenti. Hüdroenergiast toodetud elektri kogus vähenes seevastu 40 protsenti, mis tulenes Daugava jõe madalamast juurdevoolust. Läti elektritoodang võimaldas juulis katta 63 protsenti siseriiklikust tarbimisest ning kokkuvõttes kujunes elektrisüsteemi puudujäägiks 203 gigavatt-tundi. Läti importis elektrit Eestist 461 gigavatt-tundi ja eksportis Leetu 268 gigavatt-tundi.
Leedus suurenes elektritoodang kuus protsenti 264 gigavatt-tunnini. Leedu elektritoodang võimaldas juulis katta vaid 32 protsenti tarbimisest ja elektribilansi puudujäägiks oli 558 gigavatt-tundi. Puuduolev elektrienergia kogus imporditi 51 protsendi ulatuses kolmandatest riikidest.
Balti riikide juulikuu summaarne elektri tarbimine kasvas esialgsetel andmetel aastases võrdluses kaks protsenti 1920 gigavatt-tunnini. Baltikumi elektrienergia puudujäägiks kujunes 461 gigavatt-tundi, vähenedes mullusega võrreldes neljandiku võrra. Juulikuu defitsiit moodustas Balti riikide kogutarbimisest 24 protsenti.
Põhjamaades kahanes elektri tootmine mullusega võrreldes viis protsenti 25,9 teravatt-tunnini. Kõige enam ehk 12 protsenti kahanes tootmine Rootsis. Soomes ja Norras oli langus vastavalt neli ja kolm protsenti. Taanis kasvas elektritoodang seevastu 38 protsenti. Tootmise langusest hoolimata osutus Põhjamaade elektribilanss ühe teravatt-tunni ulatuses positiivseks. Aasta tagasi juulis oli Põhjamaade elektribilanss positiivne kahe teravatt-tunni ulatuses. Põhjamaade eksport Baltimaadesse oli selle aasta juulis 182 gigavatt-tundi, ülejäänud kogused liikusid Hollandisse, Saksamaale ja Poola.