Tööstusettevõtted investeerivad kriisi kiuste
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hoolimata majanduskriisist on tööstusettevõtjad EAS-i abiga investeerinud tehnoloogiasse alates möödunud sügisest 122 miljonit krooni.
«Ettevõtjad viivad plaanitud investeeringuid ellu sõltumata majanduse raskest olukorrast,» sõnas EASi ettevõtete võimekuse divisjoni direktor Pille-Liis Kello. Tema kinnitusel on mitmeid ettevõtteid, kes on suutnud investeeringud ellu viia kogu kavandatud mahus.
Näiteks Norcar-BSB Eesti AS, mille põhitegevuseks on väikelaadurite, -traktorite ning tööstusliinide tootmine ja turustamine, soetas toetuse abil keevitusroboti. Peaaegu kogu toodangu ekspordib ettevõte Euroopa Liidu maadesse.
«Meie eesmärgiks oli saavutada automatiseeritud, stabiilselt kõrge kvaliteediga töö. Oleme alustanud ka oma projekteeritud ja disainitud toodete loomist,» selgitas toetuse kasutamist Norcar-BSB Eesti ASi juhataja Jaak Ojandu.
Tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetuse eesmärgiks on soodustada investeeringuid, mis aitavad kasvatada tööstusettevõtete tootlikkust ja ekspordipotentsiaali, leida uusi turustusvõimalusi ning luua suurema lisandväärtusega töökohti.
Tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetuse esimese vooru otsused kinnitas EASi juhatus läinud aasta lõpus. Toetust otsustati anda 49 ettevõttele kokku summas 259 miljonit krooni, millest ligi 50 miljonit krooni ongi praeguseks välja makstud.
Märtsi lõpust mai alguseni said ettevõtted esitada taotlusi teise vooru, mille rahaline maht on 320 miljonit krooni. «Kui esimeses voorus ületas taotluste summa vooru eelarve kahekordselt, siis nüüd on huvi veelgi kasvanud ja taotlused ületavad vooru eelarve kolmekordselt,» ütles Kello.
Teise vooru esitas taotluse ligi 170 ettevõtet, taotledes kokku 900 miljonit krooni toetust. Koos omafinantseeringuga on kavandatavate investeeringute kogumaht ligi 3 miljardit krooni. Samuti on kasvanud keskmine taotletav summa - kui esimeses voorus oli see ligi 4 miljonit, siis nüüd üle 5 miljoni krooni projekti kohta.
Taotlusi on esitanud iga maakonna ettevõtted. Nagu esimeseski voorus, on taotlejate seas kõige rohkem Harjumaa ettevõtteid - veidi üle poole kõigist taotlejatest. Järgnevad Tartu ja Ida-Viru maakonna ettevõtted ning alla 10 taotluse on kõigist teistest maakondadest. Valdkondlikult tunnevad suurimat huvi toetuse vastu metalltööstusettevõtted, keda on taotlejatest ligi kolmandik.
Järgnevad puidutööstusettevõtted ning kummi- ja plastitootjad.
Teise vooru rahastamisotsused tulevad juulis.