Tekstiilitööstuse müük suurenes 2012. aastal mõne protsendi võrra, kuid tootmismaht püsivhindades jäi aasta varasemaga võrreldes pea muutumatuks.
Tekstiilitööstus oli ainus töötleva tööstuse sektor, kus palgad langesid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töötajate arv vähenes tekstiilitööstuses kolm protsenti ning ühtlasi oli see ainuke töötleva tööstuse sektor, kus langesid ka palgad, mis jäid 2012. aastal 72,4 protsendini Eesti keskmisest. Siiski tööviljakus töötaja kohta suurenes enam kui kümnendiku võrra ja kulude kontrolli all hoidmine aitas sektoril kogukasumit kasvatada natuke rohkem kui viiendiku võrra, selgus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kokkuvõttest.
Eesti tekstiilitööstuse areng on peamiselt sõltunud konkurentsivõimest välisturgudel. Ekspordi osakaal müügis ulatus 2012. aastal 87,5 protsendini. Sihtriigid on püsinud viimastel aastatel küllaltki muutumatuna, ligi kolmandik ekspordist läheb Soome ja Rootsi ning kolmandaks turuks on kerkinud Suurbritannia. Eesti tekstiilitööstuse peamiseks ekspordiartikliks on tekid ja padjad, mis moodustavad sektori ekspordist üle 70 protsendi ning mille osakaal on iga aastaga kasvanud.
Kuigi tekstiilitööstuse ettevõtete hinnangud olid 2013. aasta kevadel esimeste kuude suhtes küllaltki negatiivsed, siis tulevikku vaadati juba positiivsemalt. Enam kui veerand sektori ettevõtetest tõid tootmise piiranguna välja tööjõupuuduse. Seega on näha, et keskmisest madalam palgatase pärsib uute töötajate leidmist ning koos sellega ka sektori arengut.
Eesti tekstiilitööstus on peamiselt ekspordile suunatud tööstusharu, mis hõlmab enam kui 200 ettevõtet. Viimastel aastatel on sektori struktuur teinud läbi tugeva muutuse ning see on aidanud tööviljakusel tõusta väga madalalt tasemelt juba üsna lähedale Eesti keskmisele.