Eestis valmistatud Hillebergi telgid vallutavad mägesid

Vahur Karik paneb valmis telki püsti. Foto: Liis Treimann

Hillebergide nimi on paljude matkajate seas tuntud tänu vastupidavatele telkidele, mis on asjaarmastajatele ajutiseks koduks karmides tingimustes. Vähem on kõneaineks olnud, et neil telkidel ilutseb silt «Made in Estonia».

1971. aastal Rootsis ilmavalgust näinud perefirma Hilleberg AB on üle maailma tuntud käsitööna valminud kvaliteetsete telkide tootjana. Nende telkidega käiakse retkedel Gröönimaal, Antarktikas, Alpides ja Everesti tipus.

Näiteks andis maailma juhtiv matkaajakiri Field & Stream mullu oma tähtsaima auhinna «Parimast parim» (Best of the Best Award) ühele Hillebergi telgile.

Kuigi emafirmat juhitakse Rootsis, alustavad kõik need maailmas ringi rändavad telgid teekonda Raplast. Eestit ei tasu aga seejuures võrrelda mõne Aasia riigiga, kus alamakstud liinitöölised orjatöömaigulist ametit peavad.

Peen käsitöö

«Mulle on Hollandist nimeliselt faks saadetud, kus tänati korraliku töö eest,» tõi Hillebergi telgimeister Merle Tüür näite rahulolevatest kundedest.

Rõhutamaks, et tegemist on käsitööga, õmmeldakse nimelt iga sise- ja välistelgi seinale selle valmistanud inimese nimi ning toote järjekorranumber. Kusjuures ühe telgiga tegeleb otsast lõpuni sama meister.

«Kuu ajaga jõuan toota ligi seitsekümmend telki,» lausus kaksteist aastat telke valmistanud Tüür. Kuigi arv tundub suur, meelevaldselt jagades 3,5 telki päevas, nõuab töö täpset silma ja kindlat kätt. Valesti õmmeldud telke lahti harutama ei hakata, need rändavad prügikasti. Iga meister vastutab isiklikult.

«Meil on väga palju lojaalseid kliente ning nii mõnedki neist soovivad uue telgi ostmisel juba proovitud telgimeistri tööd,» lausus Hilleberg Eesti tegevjuht Juta Heinvee. Ta lisas, et eeskätt on palju kundesid Saksamaalt.

Nii jäi terve hulk telgisoovijaid truult ootele nagu mõne eksklusiivse automudeli puhul, kui 2005.–2007. aastal, mil tekkis raskusi tööjõu leidmisel, ei suutnud ettevõte tellimusi täita. Enam seda probleemi pole, kuid ka tellimuste hulk pole kukkunud.

Internetist leiab foorumeid, kus vaieldakse ja arutatakse pikalt-laialt ka telkide kõige pisemate detailide üle.

Näiteks kurdeti tootjale, et 6–7 nahast etiketti muutvat märjaks saades telgi koguni nelikümmend grammi raskemaks.

«See võib tunduda naljaka pisiasjana, aga kui kõrgmägedes saab selle arvelt nelikümmend grammi rohkem toitu kaasa võtta, siis professionaalile on niisugune asi tähtis,» lausus Heinvee. Enam nahast etikette pole.

Heinvee sõnul käituvad erinevate rahvuste esindajad telki ostes erinevalt. «Ameeriklased eelistavad suuremaid, kus saab isegi püsti seista, samas kui rootslased valivad mahukamaid peretelke,» lausus ta. «Sakslased on täpsed – iga matka jaoks õige telk.»

Ameerikast sai ka alguse reegel, et nüüd trükitakse iga telgi sisse «telgis mitte lõket süüdata ega süüa teha». «Ohutusetiketid on sisetelkidesse lisatud eelkõige nõudmistest lähtuvalt,» nentis Heinvee. Kas hoiatuse tingis mõni tegelik juhtum, ta öelda ei osanud.

Telkide tootmine jõudis Eestisse 1997. aastal ning praegu töötab Raplas üle kolme­kümne inimese. «Aasia kvaliteet ei kandnud tol ajal välja ning Hiinas toodetud kaupa oleks Ameerikas olnud raske müüa,» sõnas Heinvee.

Kusjuures vahel tuleb ette, et firma Rootsi päritolu unustatakse hoopis ja märksõnaks on Eesti. «Eesti on ostjate jaoks eksootilisem ja müüb paremini,» lausus Heinvee.

Klient on kuningas

Tähtis on kundele vastu tulla, isegi kui nad telgiga kaasa antud juhendi pärast ostu kohe prügikasti lennutavad. Heinvee sõnul tuleb vahel ette, et telgil on vale kasutamise tõttu mõni detail purunenud. Näiteks pole seda korralikult pingutatud või on vardad valesti sisse lükatud.

«Me ei hakka tavaliselt vaidlema, vaid vahetame jupid välja,» lausus Heinvee. Ta meenutas juhust, kui ligi kakskümmend aastat üht telki kasutanud inimene kurtis, et see hakkavat lagunema.

«Puhtalt seetõttu, et ta mitukümmend aastat truult meie telki kasutas, vahetasime selle vaidlusteta välja,» sõnas Heinvee.

Hillebergi telkide kasutajad

Hillebergi telkidega on retkedel käinud ka Eesti matkajad ja mägironijad. Näiteks on jõudnud Eesti ekspeditsioonid eesotsas Tõivo Sarmetiga 2003. aastal Everestile ja Rain Londiga 2004. aastal Gröönimaale.

2007. aastal ületasid kolm kanadalast, Eric ja Sarah McNair-Landry ning Curtis Jones, Gröönimaal lõunast põhja suunal kokku 2300 km. Ekstreemsete temperatuurimuutuste, liivatormide ja veepuuduse tõttu tuntakse seda kui üht raskemat maastikku. Kaasas oli neil Hillebergi mudel Keron, mis tootja kodulehe andmetel maksab ligikaudu 16 200 krooni.

Tuntud loodusfotograaf, ameeriklane Steven Kazlowski kasutab retkedel Alaskale näiteks Hillebergi Saivo telki. Selle hind jääb 16 400 krooni kanti.

Tänavu kevadel võttis norrakas Jon Gangdal ette teekonna Kang­chenjunga tippu. See 8586 km kõrgune mägi asub Himaalajas ning on kõrguselt kolmas tipp maailmas.

Koduks sai talle Hillebergi Jannu telk, mille hind 12 000 krooni juures.

Hillebergi telkide odavaim mudel on ühele inimesele mõeldud ja vaid 1,3 kg kaaluv Akto, mis maksab 7160 krooni. (PM)