Kuidas töövestlusel psühhopaati ära tunda?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juhiamet tõmbab vägagi psühhopaate ligi.
Juhiamet tõmbab vägagi psühhopaate ligi. Foto: SCANPIX

Mõnikord võib juhtuda, et tööle võetud inimene «muutub» paar kuud hiljem täiesti võimatuks – jonnib lapse kombel, sõimleb ja ei saa töö juures kellegagi läbi. Võimalik, et oled kogemata palganud psühhopaadi. Aga kuidas neid juba töövestlusel ära tunda? PsyBlog toob ära kaks põhilist tunnust, mida tasub märgata.

Lausa hulljulguseni ulatuv kartmatus. Psühhopaat ei tunne ärevust olukordades, mis n-ö tavalise inimese närvi ajavad. Sõna otseses mõttes ei karda ta kedagi ega midagi.

Enesekeskne impulssiivsus. Neil on raske või võimatu kontrollida oma impulsse. Kui nad on midagi eesmärgiks võtnud, on nad valmis selleni minema kas või üle laipade. Nad on valmis võtma riske, mõtlemata eriti tagajärgedele. Psühhopaadid on mässumeelsed egoistid ning neil on kalduvus süüdistada kõiki teisi oma vigades. Sellepärast ei õpi nad ka tavaliselt oma eksimustest.

Psühholoog Kevin Dutto on reastanud ka ametid, kus on kõige tõenäolisem sattuda psühhopaadi otsa:

1.      Tegevjuht

2.      Advokaat

3.      Meediatöötaja televisioonis või raadios

4.      Müügimees

5.      Kirurg

6.      Ajakirjanik

7.      Politseinik

8.      Vaimulik

9.      Peakokk

10.  Ametnik

Samas uuringust selguvad ka ametid, kus psühhopaate on vähem:

1.      Hooldusabi

2.      Õde

3.      Terapeut

4.      Kunstnik

5.      Stilist

6.      Heategevustöötaja

7.      Õpetaja

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles