Advokaadibüroodes ei jagu värsketele juristidele tööd
16. august 2013, 08:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuna juriste on palju ja konkurents tihe, tuleb advokaadibüroode ukse taha jäänud noortel tihti muud rakendust otsida – näiteks osutada riigi finantseeritavat õigusabi, mis aga on raske ja madalalt tasustatud töö.
Advokatuuri esimees Sten Luiga möönis, et juristide üleproduktsioonist on räägitud aastaid ja mingil määral vastab see tõele. Oma karjääri kümme-kakskümmend aastat tagasi alustanud juristidel on veel pikk tee käia, kuni neist koht vabaneb, ja uusi positsioone samas tempos juurde ei tule.
«Töökonkurssidel laekunud avalduste arvu alusel võin küll öelda, et töölesoovijate arv kasvab aastast aastasse. Vähestel see õnnestub ja turu olulist kasvu ei ole ette näha,» ütles Luiga, ent märkis seejuures, et kuna juuraharidus on laialt kasutatav, leiavad paljud kindlasti tööd muudes organisatsioonides.
«Advokatuuris on ligi kaheksasada liiget ja nii suures organisatsioonis liigub inimesi ikka sisse ehk mingi vakants alati on, kuid loomulikult mitte nii suures mahus kui kvalifitseerub võimekaid juriste.»
Advokaaditeenuste turu maht on Eestis umbes 55–60 miljonit eurot aastas. «Advokaadibüroode teenuste osas tervikuna võib kindlasti öelda, et pakkumine ületab nõudlust ja klientidel on valikuvõimalus lai,» kinnitas Luiga, rõhutades, et eelkõige ärikonsultatsioonide sektoris on konkurents tihe.
Samas võib eeldada, et suund on tulevikus elanikkonna teenidamisele laiemalt. «Teenuse pakkumisel laiemalt on takistuseks advokaaditeenuste kõrge omahind, elanikkonna suhteliselt madal ostuvõime ja olematu õigusabikindlustuse või -finantseerimise süsteem,» sõnas ta.
Luiga selgitas, et riigi õigusabi süsteem tervikuna moodustab umbes viis protsenti advokaaditeenuste kogumahust ega mõjuta oluliselt teenuste turgu tervikuna – advokatuuri 800 liikmest osutab riigi õigusabi pidevalt umbes 70 ja aeg-ajalt lisaks veel 50 liiget.
«Pigem on riigi õigusabi osutavate advokaatide arv Eesti lõikes tervikuna aasta-aastalt vähenemas ja pidevast alafinantseeritusest tingituna noorte advokaatide hulgas äärmiselt ebapopulaarne,» möönis ta. «Tegemist on väga raske tööga, mille tasud on aastast aastasse turu keskmisest tasemest oluliselt madalamad, reeglid väga ranged ning õigusabi saajate ring üsna suures osas keeruline kontingent.»