Soome ametivõimud pelgavad riigi muutumist rahapesupaigaks, majanduskuritegudega võitleva amet võimalused sekkuda kahtlastesse rahaülekannetesse on kehvad.
Soome pelgab kuritegeliku raha sissetungi
25. juuni 2009, 09:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ametnikud kardavad, et kuritegelikul moel saadud raha liigub üle lahe Soome, kuna Eestis kehtivad seadused on karmimad ja kinnijäämisvõimalus suurem, vahendas Kaleva.
Majanduskuritegudega tegelevad spetsialistid plaanivad teha ettepaneku rahapesuseaduste karmistamiseks Soomes.
Politsei sooviks saada pikemat tööaega segase päritoluga raha puudutavate juhtumite uurimiseks. Kahtlased varad soovitakse külmutada edaspidi 90 päevaks senise nädala asemel.
Ametnikud pole õiguskaitse üle eriti mures. «Tavaline kodanik puutub äärmisel harva kokku rahapesujuhtumitega ja seda reguleerivate seadustega,» selgitas keskkriminaalpolitsei rahapesuüksuse juhataja Olli Kolstela.
Euroopa ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Martin Schein leiab aga, et vastavad seadused puudutavad kõiki inimesi, kes taotlevad näiteks kasvõi pangast laenu.
Finantsvaldkonna ametiühingujuht Risto Karhunen suhtud seadusemuudatusse väga ettevaatlikult.
«Ma teadsin, et selline ettevõtmine käib, kui selle sisust kuulen esimest korda. Soomes näiteks ulatub teatamiskohustus juba praegu lisaks elukindlustusfirmadele ka kahju- ja pensionikindlustuse pakkujateni. Kehtivad seadused on jäigad ja toovad kaasa märkimisväärseid kulusid,» rääkis Karhunen.
Tema sõnul peaks politsei esmalt suunama tähelepanu finantsorganisatsioonile. «Kui pangatöötaja märkab kahtlust äratavaid kontosid ja teeb politseile avalduse, siis ei saa ta kunagi tagasisidet, kas tema teatel oli mingit mõju või mitte,» selgitas ametiühingujuht.