Töötuse määr langes tänavu teises kvartalis 8,1 protsendini ning oluliselt vähenes pikaajaliste töötute arv, teatas Statistikaamet.
Aastaga on Eestis noorte töötute arv vähenenud kolmandiku võrra
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tööjõu-uuringu andmetel põhinev töötuse määr oli teises kvartalis märgatavalt madalam nii eelmise kvartali kui möödunud aasta teise kvartaliga võrreldes (mõlemal puhul oli töötuse määr 10,2%). Tööpuudus on olnud langustrendis 2010. aastast alates. Töötute hinnanguline arv oli teises kvartalis 57 000, mis on 14 000 võrra väiksem kui aasta varem.
Noorte töötuse määr oli teises kvartalis 16,1 protsenti, mis on nii eelmise kvartaliga kui aasta varasemaga võrreldes oluliselt väiksem (siis oli noorte töötuse määr vastavalt 23,1% ja 24,4%). Arvuliselt on töötuid noori jäänud aastaga kolmandiku võrra vähemaks.
Kuna töötuse määra arvestatakse osatähtsusena tööalaselt aktiivsetest noortest, kuid selles eas paljud alles õpivad ning ei ole tööelu alustanud, siis kõikidest noortest oli töötuid 6,5 protsenti.
Nii eelmise kvartali kui eelmise aasta sama ajaga võrreldes kahanes teises kvartalis enam meeste tööpuudus. Kui enamasti on tööpuudus meeste seas suurem, siis teises kvartalis jõudsid naiste ja meeste töötuse määr samale tasemele.
Aasta varasemaga võrreldes vähenes teises kvartalis tunduvalt (9000 võrra) pikaajaliste (enam kui aasta tööd otsinud) töötute arv, olles 28 000. Pikaajalise töötuse määr oli teises kvartalis 3,9 protsenti ning see langes esmajoones enam kui 2 aastat tööta olnute arvelt. Vähem kui aasta tööd otsinute arv kahanes aastaga 5000 võrra.