Teise kvartali vaid 1,3-protsendiline majanduskasv kinnitas kartust, et analüütikute optimism aasta alguses oli põhjendamatu.
Majanduse kasv jäi kinni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Statistikaameti eile avaldatud andmetel kasvas Eesti majandus eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 1,3 protsenti, kuid aasta esimese kvartaliga võrreldes vaid 0,1 protsenti. Seega sisuliselt teises kvartalis kasvu ei olnud, kuid vähemalt suudeti säilitada sama tase.
Majandusanalüütikud pole küll tulemusest ülemäära üllatunud, kuid nad lootsid ja prognoosisid siiski enamat ning peavad nüüd aastaprognoose tublisti alandama. Kui aasta alguses jäi enamik majanduskasvu prognoose kolme protsendi ümber, siis nüüd alandatakse need kahe protsendi juurde.
Ka rahandusminister Jürgen Ligi tunnistas ERRi raadiouudistele, et teise kvartali majanduskasv teda ei rahulda, ning tõdes, et majanduskasvu aeglustumine tähendab tõenäoliselt ka palkade kiire kasvu lõppu.
Eesti majanduse kasv on kinni peamiselt välisturgude ehk suurimate kaubanduspartnerite kehvade tulemuste tõttu.
Rootsi majandus langes teises kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 0,1 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes kasvas vaid 0,6 protsenti. Soome majandus on languses olnud juba aasta aega, esimeses kvartalis langes majandus kvartali võrdluses samuti 0,1 protsenti. Venemaa majanduskasv aeglustus teises kvartalis 1,2 protsendini.
LHV majandusanalüütiku Heido Vitsuri sõnul on surutis maailmamajanduses ja eelkõige eurotsoonis süvenenud.
«Edu on saavutatud üksnes vahetute riskide tõrjumisel. Seetõttu on arusaadav, et väga avatud majandusega Eesti ei saanud üldisest negatiivsest foonist maailmamajanduses puutumatuks jääda, kuigi esialgu tundus, et negatiivsed arengud jõuavad meieni natuke pikema viiteajaga,» selgitas ta.
Statistikaameti esialgsete arvutuste kohaselt pidurdas Eesti majanduskasvu teises kvartalis kõige rohkem veonduse ja laonduse, põllumajanduse ja veevarustuse, kanalisatsiooni jäätme- ja saastekäitluse panuse vähenemine.
Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja hinnangul on seni Eesti majandust toetanud tarbimise ja investeeringute kasv esimesel poolaastal aeglustunud.
«Üks investeeringute kasvu aeglustumise põhjusi on kvoodiraha eest tehtavate investeeringute vähenemine. Teiseks on paljude tööstusettevõtete tootmisvõimsus olnud juba mõnda aega alarakendatud, mistõttu laienemisplaane on tõenäoliselt ootele pandud,» kirjeldas ta.
Endiselt on languses ka ehitustegevus, kus erasektor ei suuda kompenseerida valitsussektori märgatavalt vähenenud nõudlust.
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben nentis, et viimased kolm aastat kestnud elanike tarbimisjulguse kasvu trend võib olla pöördunud ja tarbijad on muutunud veidi ettevaatlikumaks.
Kuid väiksele kasvule vedas majanduse siiski välisnõudluse toel tööstussektor, kus peamise panuse andsid töötlev tööstus ja energeetika. Hästi läks ka kaubandusel ning info- ja sidesektoril.
Tulevikku vaatavad analüütikud kartlikult, kuid olukorda püütakse näha positiivses valguses. Räägitakse ettevõtete kindlustunde indikaatorite tõusust ja euroala olukorra stabiliseerumisest ning aasta teiselt poolelt oodatakse vähemalt sama või veidi suurema kasvu jätkumist.
LHV analüütik Vitsur aga majandusväljavaadete paranemisse kolmandas kvartalis eriti ei usu. «Olukord Euroopa majanduses on ebamäärane, kusjuures konjunktuur meie tähtsamate kaubanduspartnerite juures paistab jätkuvalt halvenevat. Samas ei saa välistada, et nende kavandatavad uued majanduse stimuleerimise meetmed võivad avaldada mingit lühiajalist positiivset mõju ka meie majanduskasvule,» arutles ta.
Augusti alguses Postimehe majandusuudiste portaalis majanduskasvu üle arutlenud Eesti ettevõtjad olid oma tulemuste põhjal rääkides samuti pigem ettevaatlikud ja pidasid tõenäoliseks eelmise aasta taseme hoidmist.