Juhtide esimene reaktsioon peale vea või ebakompetentsuse avastamist on kättemaksuhimu, kuid parimad juhid suudavad viha, kibestumist ja teiste süüdistamist kontrolli all hoida ning seejärel andestada ja lepitust otsida, vahendab Pärnu Konverentside ajaveeb. Juhtimisprofessor Manfred Kets de Vries aitab andestamise kasutegurit lahti mõtestada.
Õhkkond ettevõtetes on tänapäeval tihti halb. Töötajad on mures ja valitseb lausa paranoia. Juhid peavad meeles pidama, et areneda ei saa ilma vigasid tegemata ja riske võtmata. Uuringud näitavad, et ettevõtted, kus andestamine kuulub põhiväärtuste hulka, on edukamad.
Näiteid on mitmeid, neist kõige ilmekam Lõuna-Aafrika Vabariigi ja Zimbabwe saatuste erinevus. Esimese juht Nelson Mandela suutis apartheidipoliitikale andestada, samas kui Robert Mugabe maksis valgetele kätte maad ja farme jõuga ära võttes. Zimbabwe, mis kunagi oli Aafrika viljasalv, on muutunud vaestekülaks.
Kuid miks andestamine kasulik on? On ju raske andestada kellelegi, kes on käitunud kuritahtlikult, vaenulikult või pahatahtlikult, sest soov kätte maksta on nii võimas emotsioon, et viha ja raev matab enda alla kõik teised tunded. Tulemuseks on meditsiinilised probleemid depressioon, ärevus, neurootilisus, mis viivad omakorda veel tõsisemate tervisehädadeni.
Andestamist tuleb õppida. Minevikku ei saa ära kustutada, kuid de Vries rõhutab empaatiat ja emotsioonide kontrolli kui kahte olulist meetodit andestamisel.Kui näed midagi toimumas, siis on esimene asi rahuneda ja mõelda toimunule, ütleb de Vries. Oluline on mõelda asi lõpuni läbi ja mitte keerutada seda liiga kaua peas, sest nii võib asi hoopis andeksandjale endale koormavaks muutuda.
Vahet tuleb teha ka sisulise ja verbaalse andestamise vahel. Tihti võib solvumine minna nii sügavale, et probleemi verbaalne allasurumine ei aita ning abi tuleb otsida professionaalidelt. Seepärast pole üllatav, et andestamine (ja diplomaatia) nõuab elukogemust ja küpsust.
Andestamine ei võrdu ka unustamisega. Me ei saa negatiivseid tundeid ja elamusi kustutada, vaid neid ainult ravida. Andestamine võimaldab end vabastada mineviku taagast, mida tõestavad nii Mandela, Gandhi kui Aung San Suu Kyi. Andestamine ei tee möödunut olematuks, kuid see teeb tuleviku võimalikuks.