Kaupmeestel jääb kümme päeva aega hinnasiltide ümbertegemiseks

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahakott jääb aina tühjemaks
Rahakott jääb aina tühjemaks Foto: Repro

Rohelise valitsusliidu üleöö sündinud otsus tõsta käibemaks 20 protsendini paiskab kaubanduse kaosesse, sest hindade muutmiseks on  jäänud vaid loetud päevad.


Kui Briti valitsus mullu detsembris vähendas rahvale jõulukingiks käibemaksu 2,5 protsenti 15 protsendile, siis oli segadust palju. Hinnasildid olid ju kõik kõrgema hinnaga.



Nii pasundasid lehed ja telekanalid katkematult, et ostjad ikka kaubamaja kassas valitsuse pakutud allahindluse läbi lüüa laseks. Mõni müüja seda pikema, mõni lühema viivituse järel ka tegi.



Eesti olukord on vastupidine. Nii seisavadki kaupmeestel ees kibedad päevad, et uued hinnad kaupadele peale ja külge kleepida. Käibemaksu tõus kasvatab hindu 1,7 protsendi võrra, sest kõrgemat käibemaksu arvestatakse põhihinnalt, mitte ei liideta automaatselt kaks protsenti kaubale otsa. Näiteks piimapakk, mille praegu saab 5 krooni ja 60 sendiga, peaks 1. juulist maksma 5 krooni ja 70 senti.



Kütuseliitri hinnatõusuks kujuneb terve kroon. Seda põhjusel, et lisaks käibemaksule otsustas roheliste häältega riiki valitsev IRLi ja Reformierakonna liit tõsta ka kütuseaktsiisi.Olerexi turundusjuhi Antti Moppeli sõnul tähendab maksutõus 1. juulist seda, et jaemüüjatel puudub võimalus jaehinna tõstmist tulevikku lükata.



Moppel lisas, et hinnatõusu võiks leevendada ainult kütuste sisseostuhinna langus. Seda pole aga oodata. Maailma majandus toibub tasapisi šokist, nii oodatakse, et praegu 72 dollarit barrel maksva nafta hind on poole aasta pärast vähemalt 80 dollarit barreli eest.



Kibedaks läheb ka tubakasõltlaste elu. Uue aasta 1. jaanuarist tõuseb tubakaaktsiis minimaalselt ühe kroonini sigareti kohta. Lisaks sellele keelab valitsus Venemaalt odavate sigarettide toomise. Kui seni võis väljastpoolt euroliitu tuua 200 sigaretti ehk 10 pakki, siis 1. juulist on norm ainult kaks pakki. Käibemaksu tõusu tõttu tohivad aga sigaretifirmad müüa sigarette 1,7 protsenti kallima hinnaga kui pakile märgitud.



Rimi teatel ilmuvad uued, käibemaksutõusu sisaldavad hinnasildid kaupadele 3. ja 8. juulist.



«Lisame hindadele kaks protsendipunkti nii Rimides kui ka Säästumarketites, kuivõrd kulud jäävad ju käibemaksumuudatusest hoolimata samaks. Enne muudatuste tegemist jääb see kaheprotsendine vahe meie kanda ehk teisisõnu saavad kliendid juuli alguses meilt jätkuvalt kaupa soodsamalt osta,» teatas Rimi turundusjuht Evelin Mägioja.



Mägioja tõdes, et hinnasiltide muutmine on poeketile suur lisatöö. Maxima avalike suhete juht Erkki Erilaid kinnitas samas, et leiva ja piima hind jääb nende poodides kindlasti endiseks.



Erilaiu sõnul jääb ligi 40 protsendi kaupade hind samaks, ülejäänute hinnatõusul ei saa kindlat hinnamuutuse kuupäeva välja tuua, sest seda tehakse kaubagrupiti.



«Kui Lätis oli ettevõtetel kolm kuud aega muudatusega kohaneda, siis meil jäetakse selleks vaid mõned tööpäevad. Asi on ilmselgelt halvasti korraldatud,» lausus ta.



Brittide kogemus näitas, et käibemaksu alandamine kasvatas tarbimist ja praegu soovitavad asjatundjad Gordon Brownile maksusoodustuse aega pikendada poole aasta võrra, järgmise aasta keskpaigani. Käibemaksu tõusul Eestis on ilmselt vastupidine mõju. Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing märkis, et Maastrichti inflatsiooni kriteeriumi täitmine võib hinnatõusude järel osutuda probleemiks. Josing nentis, et väheneb ka tarbimine, sest kaupmehed kirjutavad maksutõusule juurde.



«Läti kogemus näitas, et käibemaksu tõus ei toonud lisaraha,» lausus Josing. «Olukord on riigil nii nutune. Et ettevõtjatele jäetakse viis tööpäeva asjade korraldamiseks, ei ole mõistlik lahendus.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles