Majanduse põhjalaskjad elavad nagu kuninga kassid

Priit Pullerits
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kahetseva näoga Lehman Brothersi juht Richard Fuld USA esindajatekojas aru andmas.
Kahetseva näoga Lehman Brothersi juht Richard Fuld USA esindajatekojas aru andmas. Foto: AFP / Scanpix

Mõne magusa maatüki ja maja soolane hind oleks nüüdsetel mädastel aegadel justkui lainega ära uhatud. Florida rannikul läks Jupiter Islandi nimelises väikelinnas, kus elavad paljud Ameerika jõukad kuulsused – nende seas golfimängija Tiger Woods, laulja Celine Dion ja näitleja Burt Reynolds –, üks ookeani kaldal seisev hele häärber müüki kõigest saja dollari (praeguse kursiga 1126 krooni) eest.




Viis aastat tagasi maksis too eramu ligi 14 miljonit dollarit. Selline hinnalangus ei saa ju olla loogiline. Seal peab olema mingi trikk.



Ongi. Maja müüs Richard Fuld, endine pankur. Ostjaks oli tema abikaasa Kathleen.


Siin pole siiski tegu abielulahutusega, nagu võiks arvata. Nii üritas 63-aastane Richard Fuld (hüüdmini Gorilla), kelle juhtimisel läks mullu sügisel maailma majanduslanguse esimese suurmärgina pankrotti suurpank Lehman Brothers, kaitsta isiklikku vara. Ei või ju iial teada, mida vihased alluvad ja kliendid kohtute abil tema vastu ette võivad võtta, et kaotatud tööd ja raha tagasi saada.



Fuldil jagub vara, mida kaitsta, kamaluga. Pooleteise kümnendi jooksul Lehman Brothersi juhina teenis Fuld ühtekokku ligi pool miljardit dollarit, neist viimasel kahel aastal, mil pank tema käe all hävingule vastu veeres, üle 70 miljoni. Ühtekokku kuulub talle koos abikaasaga viis eramut. Enamiku ajast veedavad Fuldid Connecticuti osariigis Ameerika rahahaide Mekas Greenwichis kaheksatoalises häärberis.



Teine masu-ajastu saabumisest märku andnud suurpank Bear Stearns jooksis karile, kui selle juht James Cayne veetis pöördelistel päevadel enamiku aega bridžilauas või golfiplatsil. Sellal kui ta harrastustega aega veetis, haihtus Cayne’i isiklikku vara rohkem kui miljard dollarit .



Kummatigi ei maksa 75-aastasel Cayne’il elu üle kurta. Aasta tagasi ostis ta ühes New Yorgi kuulsamas hoones, Central Parki kagunurga vastas asuvas Plaza Hotelis 14. korrusel kaks korterit. Nende eest tuli maksta 27,4 miljonit dollarit.



Miljarditesse dollaritesse ulatuvaid kahjumeid kandnud hiidpanga Merrill Lynch viimane pealik John Thain oli Ameerika kõrgemini tasustatud juhte. Tunamullu ulatus ta sissetulek 84 miljoni dollarini.



Aga samal ajal, kui panga tulud kahanesid, hoolitses 54-aastane Thain firma rahaga enda töise heaolu eest. Ta kulutas oma kontori remondile ligi poolteist miljonit dollarit. Ainuüksi vaibad maksid 131 000, antiikne laud 68 000, toolid 87 000, kardinad 11 000 ja prügikorv 1400 dollarit. Tagatipuks, kui Merrill Lynchi päästmiseks ei jäänud üle muud kui liita see Bank of Americaga, jätkus tal nahaalsust küsida selle eest kümme miljonit dollarit preemiat. Sedapuhku jagus teistel pangajuhtidel söakust saata ta oma nõudmisega kuu peale.



Pärast Merrill Lynchi põhjalaskmist ja ettevõtte juhi kohalt lahkumist taandus Thain New Yorgi osariiki oma häärberisse, mis on nii suur – ainuüksi basseine on seal kaks –, et ulatub kolme linna piirideni. Seetõttu on ta elupaigal koguni viis aadressi. Tegelikult on tal elukohti kokku viis, nende seas läbi kahe korruse ulatuv korter New Yorgis Parki avenüül  ja talvemaja Colorado suusakuurordis Vailis.



Kuid on teisedki bossid hullul ajal uljalt firma raha põletanud. Kindlustusgigandi AIG pealik Edward Liddy korraldas ettevõtte 70 juhtivtöötajale ülikalli puhkusereisi Lõuna-Californiasse, kus ainuüksi spaas kulus 23 000 dollarit. Reis sai teoks vaid mõni päev pärast seda, kui USA valitsus oli eraldanud AIG raskustest päästmiseks kümneid miljardeid.



Vähemasti on 63-aastane Liddy soostunud AIGd juhtima aastapalgaga üks dollar, kuni talle asendaja leitakse. Mis siis et firma hädades on süüdi tema eelkäija Martin Sullivan, kes oli kõigest kolme kvartaliga suutnud tekitada miinust 18 miljardit dollarit. Ikkagi küündis ta lahkumishüvitis 47 miljoni dollarini.



Ka üks maailma suuremaid finantskompaniisid Citigroup vajas mullu ellujäämiseks USA valitsuse röögatut rahasüsti. Ent Citi juht, india päritolu 52-aastane Vikram Pandit, teenis sellele vaatamata 38 miljonit dollarit ning lasi osta mänedžmendile uue eralennuki. Samal ajal soetas ta endale elamise New Yorgi Central Parki lääneserval nooblis Beresfordi kortermajas.



Pandit on USA Kongressi ees öelnud, et tegelikult peaks ta aastapalk olema üks dollar, kuni ta suudab ettevõtte taas jalule aidata. Raske on vastu vaielda. Aga veel raskem, paistab, on kolossaalseid vigu teinud juhtidel üüratutest hüvedest loobuda.


Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles