Teise pensionisamba tulevik on tume

Erik Henno
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Fotomeenutus 2007. aastast, mil pensionärid kogunesid Toompeale meelt avaldama. Teine pensionisammas ei tekitanud juba siis paljudes usaldust.
Fotomeenutus 2007. aastast, mil pensionärid kogunesid Toompeale meelt avaldama. Teine pensionisammas ei tekitanud juba siis paljudes usaldust. Foto: Peeter Langovits

Teise pensionisambasse jätkab omapoolseid makseid vaid veerand kõikidest liitunutest, arvab praeguse kogumispensioni süsteemi üks väljatöötaja, Tallinna Ülikooli Sotsiaaltöö Instituudi direktor Lauri Leppik.

Põhjuseks on perede kehv majanduslik seis, aga teatud määral ka usalduse kaotus süsteemi vastu, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».

«Ma võiks hinnata, et neid liitujaid ei ole rohkem kui 150 000, neid inimesi kes otsustavad jätkata - kuskil võib-olla veerand kõikidest nendest liitunutest,» arvas Leppik, lisades, et pigem mõjutab seda otsust perekondade reaalne finantsseis kui nüüd see riigipoolne majanduskriisiga seotud otsus.

Majandusteadlane Andres Arrak pooldab riigi poolt kontrollitava pensionifondi loomist

«Mina näiteks oma maksed kindlasti peatan, aga üldse ma mõtlen, et kogu süsteem tuleks ümber mõelda, et tekitada ta uutel alustel ja konkurentsiga,» rääkis Mainori Kõrgkooli ettevõtlusinstituudi direktor Andres Arrak. «Võib-olla sellises lühemas perspektiivis oleks isegi väga hea mõte, et valitsus looks sellise alternatiivse riigi poolt kontrollitud ja ka kontrollitud teenustasudega fondi, lükkaks selle käima ja võib-olla erastaks pärast ära.»

Ettepaneku luua riigikassa poolt hallatav pensionifond on välja käinud ka finantsinspektsiooni juht Raul Malmsten.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles