Viik: väikesaared hämmastavad innovatsiooniga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti väikesaared on läbi ajaloo oma innovaatilisusega jahmatama pannud, tõdeb IT-visionäär Linnar Viik EAS-i ajakirjas HEI.
Lääne-Eestis võeti Eestis esimesena kasutusele külmutuskapid. «Neid tunti küll jääkeldrite nime all, aga need täitsid oma funktsiooni väga hästi,» kirjutas Viik. «Nende levik Lääne-Eesti piirialadelt Eesti sisealadele võttis aega sadakond aastat.»
Tema kinnitusel võeti saartel esimesena kasutusele näiteks naistekingad, kohv, mantelkorsten, aga ka pesumasin oma kunagises vanas tähenduses. «Need kõik on midagi sellist, mille peale muidugi ei tulnud esimesena inimesed Muhus, Hiiumaal ja Saaremaal, kuid olles liikunud, olles avatud ja olles toona kasutanud ideede vaba liikumise võimalusena mereteed, tulid meie saarlased koos uute mõtete ja ideedega koju tagasi ning võtsid need kasutusse,» nentis Viik.
See, et saarerahvas ise mantelkorstnat välja ei mõelnud, ei tähenda Viigi sõnul, et nad poleks sellega oma elukvaliteeti parandada. « Vastupidi, nad suutsid pikka aega olla konkurentsieelises paljude muude piirkondade talude ja kogukondade ees,» rõhutas ta. «Innovatsioon on tegusõna. See sõna väljendab tegutsemist, mitte staatilist olekut.»