Võimuliit asub tuleva aasta eelarve kallale
19. juuni 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimastel kuudel on võimuliidul ja ametnikel kogu aur läinud tänavuse lisaeelarve koostamisele, kuid tõeline katsumus seisab alles ees – kohe tuleb hakata koostama tuleva aasta eelarvet, mille maht jääb ilmselt alla 90 miljardi krooni.
Kui eelmine rahandusminister Ivari Padar soovis maikuu jooksul tuleva aasta eelarve poliitilised vaidlused ära pidada, siis praegu ollakse seisus, kus uue aasta rahavõimaluste juurde pole veel jõutudki.
Rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Ivar Sikk tõdes, et ministeeriumid saavad oma eelarveprojekte hakata koostama pärast seda, kui rahandusminister Jürgen Ligi on välja andnud vastava määruse. See peaks juhtuma hiljemalt juuli alguses. «Meil ei ole mõtet uue aasta eelarvele stardipauku anda enne, kui selle aasta lisaeelarve pole heaks kiidetud,» tõdes Sikk.
Ministeeriumid peavad tuleva aasta eelarveprojektid esitama juuli lõpus, seejärel teeb rahandusministeerium oma analüüsi ning siis algavad ametnike läbirääkimised, mis kestavad augusti lõpuni. Augusti lõpp on ka tõehetk – siis selgub uus majandusprognoos. Selle järel algavad läbirääkimised ministrite vahel.
Eelarve mahust on praegu vara rääkida, kuid Postimehe andmetel loodeti vahepeal kuni sajamiljardilise eelarve peale. Praegu hindavad rahandusministeeriumi spetsialistid ja riigikogu rahanduseksperdid realistlikuks alla 90 miljardi krooni jäävat eelarvet.
Ivari Padar meenutas, et läks aprilli lõpus võimuliidu liikmena oma ettepanekutega valitsuspartnerite ette. «See diskussioon sumbus aga vaidlustesse ja maksupoliitikat muutvate otsusteni ei jõutud,» tõdes ta.
Padar leidis, et võimuliit kipub liiga hiljaks jääma. «Minu südamesooviks oli, et ei korduks eelmine aasta, mil poliitilisi eelarveotsuseid langetati pool tundi enne seda, kui peaminister läks eelarvet riigikogule esitama,» nentis Padar.
Ta ennustas, et sel sügisel ei saa palju kergem olema, sest kõik sõltub praeguse vähemusvalitsuse tegelikust koostöövalmidusest. Ära ei saa kogu protsessi juures unustada ka seda, et sügisel seisavad ees kohalike omavalitsuste valimised, mis teevad läbirääkimised mitu korda raskemaks.
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas nentis, et uue aasta eelarvega algab parlamendis töö hilissügisel. «Osa suurest tööst teeme praeguse lisaeelarvega ära, sest tänased muudatused mõjutavad ka 2010. aasta eelarvet. Siiski ei saa see kerge olema,» tõdes Rõivas.
Riigikogu eilsed otsused
• Hüvitised töötutele ei suurene
• Töötuskindlustusmaksu maksimummäär tõuseb praeguselt kolmelt protsendilt 4,2 protsendile
• Käibemaks tõuseb seniselt 18 protsendilt 20 protsendile
• Kütuseaktsiisid tõusevad 10–12 protsenti, bensiin kallineb 72 senti liitri kohta
• Maagaas kallineb 1. juulist 3,7 protsendi võrra
• Sigarettide aktsiis tõuseb viis protsenti
• Keskkonnatasud kerkivad viiendiku, mis tähendab elektri hinna tõusu
• Haigushüvitis väheneb 80 protsendilt palgast 70 protsendile
• Riigikogu võttis vastu tänavuse teise negatiivse lisaeelarve
• Avaliku sektori töötajate palk väheneb