Aivar Sõerd oli enda sõnul Sylvesteri maksunõude vastu

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aivar Sõerd on juhtinud nii maksuametit kui ka rahandusministeeriumi. Mõlemas ametis oli tal tundlikku infot Sylvesteri müügi kohta.
Aivar Sõerd on juhtinud nii maksuametit kui ka rahandusministeeriumi. Mõlemas ametis oli tal tundlikku infot Sylvesteri müügi kohta. Foto: Toomas Huik

Sylvesteri maksunõue pandi püsti Aivar Sõerdi rahandusministriks oleku ajal, see jätkus Ivari Padari ajal ja nüüd peab kolmas minister Jürgen Ligi kogu supi ära sööma.


Suurem osa Sylvesteri eksomanike firmade revisjone lõppes ligi pooleteiseaastase töö järel 2007. aasta algul. Siis järgnes maksuotsuste väljakirjutamine – 37 inimesele 404 miljonit krooni.



«Minu soovitus oli mitte nõuet esitada, aga ministrina ma ei saanud sellist korraldust anda,» ütles Sõerd. Ta lahkus rahandusministri kohalt pärast 2007. aasta parlamendivalimisi. Enne seda jõudsid aga maksuterminaatorid suurema osa maksuotsuseid välja kirjutada.



«Erakordselt suuremahulise maksunõude ettevalmistamisel osalesid maksuameti parimad jõud,» lausus maksuameti endine peadirektor Aivar Rehe. Rehe sai maksuameti etteotsa 2004 ja lahkus sealt 2006. Siis edutati uurimisosakonna juht Enriko Aav peadirektoriks.


Rehe keeldus eile rääkimast Sylvesteri maksuasjast, viidates, et tal ei ole sobilik endise juhina toonaseid asju kommenteerida.



Oluline erand

Rahandusministeeriumi tippjuhtkonna teadmiseta ei pane maksuamet püsti kümneid miljoneid väärt nõudeid mõjukate inimeste vastu.


Sõerd viitas, et minister võib kontrollida maksuameti juhi tegevust täielikult ühe erandiga. See erand puudutab maksuotsuseid ja -revisjone.



«Mind häiris, et maksuamet käitus nii, et jäi mulje, et maksuamet on käitunud Sylvesteri endiste omanike suhtes sõnamurdlikult,» ütles Sõerd. «Ministri sekkumine maksuotsuse tegemisse oleks olnud seaduserikkumine. Minister ei saa asuda apoliitilise ametniku rolli, see oleks absurd.»



Sõerd teadis ja teab hästi, kui suurt survet saab minister maksuameti juhile avaldada. Sõerdi ajal pandi püsti maksunõue Tõnis Paltsu ja Toomas Peegi vastu telekomifrma Q-GSM müügi asjus.



Erakonna Res Publica suurrahastajana rahandusministriks saades asus Palts Sõerdi kiusama ning maksuameti tööd takistama. Palts eitab kõike seda, aga Sõerd samas kinnitab.



Sõerd ütles, et tema ministrina tegi ettepaneku seadustada maksuameti eelotsus.



Maksuvaidlus alati risk

Sylvesteri asja muudab skandaalseks see, et Sõerd maksuameti juhina saatis 2002. aastal kirja, milles lubas enne osakute müüki Skandinaavia metsatööstuskontsernile Stora Enso Timberile tõsta aktsiad firmade kontole, ilma et füüsilise isiku tulumaksu kohustust tekiks.


Oma kirja sisu kohta Sylvesteri omanikele aga ütles Sõerd: «See rääkis üldistest põhimõtetest, mitte konkreetsest maksuasjast.»



Mullu suvel, kui esimese astme lahendid tõid kaotuse maksuametile, oli rahandusminister Ivari Padar. «Maksuameti väga selge motiveeritud seisukoht oli, et selle asjaga tuleb kohtus edasi minna,» ütles ta. «See teema oli teravalt üleval ja see oli suur mure.»



Padar lisas, et tema ukse taga käidi rahakottidega ja ka ilma, soovides, et asjale tuleks poliitiline lahendus. «Poliitiline sekkumine maksuameti asjadesse oleks kahe otsaga asi,» ütles ta. «Minul pole emotsioone ühe ega teise poolt.»



«Maksuvaidlused on õigusriigis alati risk,» ütles praegune rahandusminister Jürgen Ligi. «Ka nõudest loobumise korral oleks olnud karmilt küsijaid.»


32st Sylvesteri endisest omanikust kaheksa, kes maksuotsuse kohtus vaidlustasid, said kolmapäeval riigikohtus võidu. Kõige suurem vaidluse osa saab juuli algul Tallinna ringkonnakohtust lahendi. Kõige väiksem osa vaidlusest Pärnu halduskohtus pole aga veel alanudki, kuigi kaebus kohtusse läks kaks aastat tagasi.



Riigikassa on intressidena kaotanud eilseks üle 181 miljoni krooni. Ligi viis miljonit krooni tuleb tasuda riigikassast ettevõtjate kohtukulusid. Üks päev maksab riigikassale 210 000 krooni intressidena.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles