Riigieelarve kulud ületavad tulusid 3,3 miljardi krooni võrra
17. juuni 2009, 14:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusministeeriumi andmetel laekus viie kuuga riigieelarvesse 32,3 miljardit krooni ehk 3,3 miljardit vähem, kui tehti kulusid.
Kui tulusid laekus viie kuuga 32,3 miljardit krooni, siis kulusid tehti 35,6 miljardi krooni ulatuses. Selle aasta riigieelarve on planeeritud defitsiidis, mistõttu jooksvad kulud ületavad aasta jooksul laekuvaid tulusid.
Võrreldes möödunud aasta mai lõpu seisuga on sel aastal riigieelarvesse laekunud tulusid 6,6 protsenti vähem.
Maksutulusid on mai lõpuks laekunud eelarvesse 24 miljardit krooni ehk 36,2 protsenti eelarves kavandatust. Viie kuuga on peaaegu lõppenud füüsilise isiku tulumaksu tagastamised, mis on suuresti mõjutanud seniste maksulaekumiste kogunumbreid. Kokku deklareeriti tagastamisele kuuluvaks tulumaksuks 2,6 miljardit krooni, mis on ligi miljard krooni enam kui aasta eest.
Muutused tööturul ja eratarbimises vähendavad jätkuvalt maksutulude laekumist. Riigikogu menetluses oleva 2009. aasta teise lisaeelarvega tehakse maksutulude laekumises korrektiive, teatas rahandusministeerium.
Mittemaksulisi tulusid oli mai lõpuks laekunud 8,3 miljardit krooni, mis on 37,9 protsenti riigieelarves kavandatust. Võrreldes eelmise aasta viie esimese kuuga kasvas mittemaksuliste tulude laekumine 780 miljoni krooni võrra. Teise lisaeelarve seadusega tehakse ka muudatusi mittemaksuliste tulude laekumise osas, arvestades alalaekumise riske varade müügi, riigilõivude ning trahvide osas.
Suurima osa mittemaksuliste tulude viie kuu laekumisest moodustavad toetused 5,8 miljardi krooniga, mis on 41,1 protsenti aastaks eelarvesse planeeritust. Välistoetusi on sellest 5 miljardit krooni, millest suurim osa laekus elu- ja majanduskeskkonna arendamiseks ettenähtud struktuurifondide ning põllumajandustoetuste arvelt.
Kaupade ja teenuste müügist on laekunud viie kuuga 680,8 miljonit krooni, mis on 31,4 protsenti eelarvest planeeritust. Laekumistest suurima osa, 311,5 miljoni krooniga moodustavad riigilõivud. Varade müügist on laekunud 244,8 miljonit krooni ehk 23 protsenti eelarves kavandatust. Aasta viie esimese kuuga on sellest teenitud tulusid 812,2 miljonit krooni, mis on 26,5 protsenti eelarves kavandatust.
Kulusid tehti esimese viie kuuga kokku 35,6 miljardi krooni, ehk kehtivas eelarves planeeritust 37,9 protsendi ulatuses. Võrreldes eelmise aasta maikuuga tehti eelarvest kulusid 116 miljoni krooni ulatuses rohkem, mis tulenes peamiselt välisvahendite suurematest väljamaksetest.
Eraldisi on riigieelarvest makstud mai lõpuks 28,2 miljardi krooni ulatuses, mis on 39,5 protsenti terveks aastaks planeeritud eraldiste väljamaksetest. Eraldiste alla käivad peamiselt sotsiaalkulud, kõige enam on kasvanud väljamaksed pere- ja sotsiaaltoetustele.
Tegevuskulusid on riigiasutused mai lõpu seisuga välja maksnud 6,4 miljardi krooni ulatuses, mis on 38,4 protsenti eelarves planeeritust. Võrreldes möödunud aasta esimese viie kuuga on tegevuskulude väljamaksed vähenenud 413 miljoni krooni võrra.
Investeeringuteks ja investeeringutoetusteks on mai lõpuks kasutatud 2,2 miljardit krooni ehk 25,5 protsenti eelarves planeeritud vahenditest. Suurimateks investeeringuteks ja investeeringutoetusteks olid mais näiteks Rail Baltika Tallinna-Tartu lõik 40,6 miljoni krooniga, siseministeeriumi kopteri teine väljamakse 35,1 miljoni krooni ulatuses, riigimaanteede ehitus 33,6 miljoni krooniga ning Kohtla-Järve regionaalse reoveekäitlussüsteemi rekonstrueerimine 20,2 miljoni krooniga.