Pikaajalise Rootsi tootmisjuhi töökogemusega Esko Tullus kirjutab sellest, kas CVle kaaskirja lisamisel on tänapäeva googeldamisajastul veel mõtet ja kui seda ikkagi kirjutada, siis millist infot see peaks sisaldama.
Hea kaaskiri on kui CV kasutusjuhend
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arvan, et enamus meist ütleks esimese ropsuga, et kaaskirjal ei ole tänapäeval erilist kohta, sest tööandja nagunii vaatab ainult palgasoovi ja valib halbadest odavaima kandidaadi. Teisalt olen kindel, et mõned siiski soovitaks mingi kaaskiri kirjutada. Millist ülesannet täidab siis kaaskiri? Esmalt tahan kinnitada, et kaaskiri ei ole imevahend edukaks kandideerimiseks ega garanteeri tööd. Kaaskiri on üks detail kogu tööotsingu protsessis. Edukas tööotsija haldab kogu protsessi ja on perspektiivne oma otsinguis.
Kõigepealt vaatame tõele näkku. Iga tööandja googeldab oma kandidaate. See on fakt. Kui Olenevalt otsitava ametikoha vastutusklassist, on meie sotsiaalne jalajälg vägagi oluline meie profiili loomisel. Paljud tööotsijad ja need kes lähitulevikus plaanivad tööd vahetada, alustavad just oma profiili kujundamisest internetis. Olgu selleks siis LinkedIn konto avamine, veebilehtedes debattartiklite loomine või muu tegevus - kõik soosib ühte eesmärki: luua parem ja sobivam Google otsingutulemus oma nimele.
Seejärel tuleb koostada hea CV kus oluline ja vajalik sobivalt kirjas on. Ja kandideerimise alusmaterjaliks siis see kaaskiri. Ma saan tihti küsimusi kaaskirja pikkuse, sisu ja formaadi kohta ning jään alati vastuse võlgu, sest iga kaaskiri on omanäoline ja see on ka kaaskirja mõte.
Kaaskiri on kui kasutusjuhend
Milline kaaskiri olema peaks peab eeskätt sõltuma millist tööd otsitakse. Iga edukas ettevõtja ja tööandja teab, et oskustööline ei ole firmas kulutus vaid investeering. Mida kõrgemale otsustusahelas liigutakse seda tähtsam on õigesti investeerida. Seda tähtsam on, et investeering sobib ettevõtte toodetega, inimestega, kultuuriga ja visiooniga. Seega muutub tööotsija «reklaam» kogu aeg tähtsamaks, mida tähtsam on investeering. Kui CV on töötaja tehniline pass, siis kaaskiri on kasutusjuhend. Kaaskirjas toob tööotsija esile need oskused, kogemused, teadmised ja eesmärgid mis kirjeldavad tema sobivust antud ametipostile ja ettevõttesse tervikuna. Ma tahan kindlalt rõhutada, et kandidaadid peaksid eelnevalt olema teadlikud, millisele firmasisesele nivoole nad pretendeerivad. Allapoole otsustusahelas reatööliseks või liinitööliseks pretendeeriv tööotsija tõepoolest mahukat kaaskirja saatma ei peaks. Tavapäraselt on otsustus- või vastutusahela allpool jäigemad palganormatiivid ja ettemääratud kindlad tööülesanded. Nii ei ole aga minnes ülespoole ahelat.
Hea töökoha eest peab võitlema. Tööandja tahab näha kandidaatides tahet töötada nende ettevõttes. Sõltub ju tema ettevõtte edu selles, kui motiveeritud on tema töötajad. Kui tööotsija soovib leida oma oskustele parimat rakendust ja hoida lahti võimalusi edasiseks tööalaseks arenguks ning enesetäienduseks, siis ei piisa massilisest CVdega pommitamisest. Oma unistuste töö nimel peab vaeva nägema. Kaaskiri on selles valguses ülimalt tähtis komponent seda kirge edasi kandmaks ka tööandjale.
Üks moodus, mida ma ise olen rakendanud on nn teiselpool lauda meetod. Tutvu ettevõtte kodulehega, loe artikleid ja otsi netist kõike võimaliku ettevõtte kohta. Loe ja mõtesta lahti töökuulutus. Ja nüüd mõtle ennast tööandja asemele. Mõtle kes loeb sinu kaaskirja. Kirja toon sõltub ka sellest, millises valdkonnas ettevõtte tegutseb. Millist töökultuuri antud ettevõte esindab ja millised on selle juhid. Mõtle, mida selline juht kandidaadilt ootab. Proovi ette kujutada, miks tööandja üldse otsib töötajat sellele postile. Siit edasi hakka kujundama sobivat kaaskirja. Kaaskirja mis peegeldaks neid emotsioone ja soove mida tööandja väärtustab ja ootab.
Kaaskiri ei ole laste unejutt
Kaaskiri ei ole novell või romaan ja kaaskirju ei loeta lastele unejuttudeks. Kui kandidaat just ei kandideeri jutukatesse hommikusaadetesse, ei peaks kaaskirjas liigselt lobisema. Pea meeles, et kaaskiri on sinu kandideerimisel ikkagi ametlik dokument, mida loetakse ja hinnatakse samaväärselt nagu su CVd ja muid dokumente. Mida kõrgemale vastutusahelas sa kandideerid, seda nõudlikum on kaaskirjale esitatud ootus. Kaaskiri kirjeldab kandidaati ja tema sobivust.
Kuna juhtivpositsioon nõuab kandidaadilt äärmiselt olulisi oskusi ja teadmisi, on põhjalik kaaskiri vaat et tähtsam kui CV. Tänapäeva ärimaailmas on soovitused ja tagasiside olulise koha leidnud ka tööotsingutes ning korrektne sotsiaalne taust ja lai tegevusajalugu on sinu üks peamisi reklaamistende.
On olemas ka järelkirjad. Need erinevad kaaskirjast, kuna puudutavad teatud küsimust või spetsiifikat. Näiteks kandideerides juhtivale positsioonile, võib tekkida vajadus lähemalt selgitada oma nägemust ettevõtte või antud tegevusvaldkonna arenguvisioonis. Oma arvamuse paremaks kirjeldamiseks võib koostada järelkirja, mis puudutab just seda valdkonda ja annab tööandjale võimaluse tutvuda sinu oskustega omas taktis. Näiteks tootmisjuhi amet eeldab head tunnetust tootmisplaneerimises ja tootmisprotsesside halduses. Siin soovitaksin ma kindlasti täiendada oma kaaskirja ka protsessihaldus järelkirjaga tõestamaks oma spetsiifilise valdkonna teadmiste sügavust.
Kas siis kirjutada kaaskiri või mitte? Igal juhul soovitan ma pigem kirjutada kaaskiri kui seda mitte teha. Olenevalt ametipostist hoia kiri formaadilt mõistlikkuse piirides ja too esile seda mida CV ei kajasta. Lõpetuseks tahan kokku võtta ka tööotsimise protsessi millest ma alguses juttu tegin. Kui tööotsija on intervjuule pääsenud siis tavaliselt on laua peal CV kõrval ka kandidaadi kaaskiri. Intervjuu osaline eesmärk on kindlustada, et kandidaat on ise kirjutanud oma kaaskirja ja suudab ka koosolekul edastada sama seisukohti ja järjepidevust, mis kajastus kirjas. Seega ärge tulistage endale jalga, kirjutades fantastilisi kaaskirju, mis ei vasta tõele või ei ole reaalsed või mille sisu te ise ka ei mäleta. Sellise kirjaga saate intervjuule, mitte aga tööle.