Streik ei vallandanud pealinnas kaosekübetki
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pool tundi pärast streigi algust seisid Tallinnas busside lõpp-peatuses kaamerate embuses kõrvuti, kuid näoga eri suunas, ametiühingujuht Peep Peterson ja autobussikoondise pressiesindaja Sirje Roht.
Firma ähvardab streikijaid, kinnitas Peterson.
Peterson valetab, rääkis Roht.
Veerand tundi varem, kell veerand üksteist, ei reetnud Hobujaama tänava dispetšeripunktis streigi algust peaaegu miski. Paarkümmend bussi seisis parkimisplatsil, muist tuli liinilt, muist sõitis liinile.
Parklas viibinud bussijuhtidest kinnitas enamik, et neil on kõigest lõunapaus. Küsimus streigi kohta muutis mehed napisõnaliseks. Osa keeldus kommentaaridest, mõned tunnistasid ebalevalt, et juhid on ära hirmutatud.
Vallandamise hirm
Keskeas bussijuht, kes nime avaldada ei soovinud, jälgis toimuvat pisut nukra muigega. «Hea, kui saaks ühiselt koos enda eest seistud, aga nii...» mõtiskles ta. «Muidugi juhid kardavad, neid võidakse näiteks vallandada.» Ligi tuhande krooni suuruse kuupreemia määramine on tööandja otsustada ja mehe sõnul on see bussijuhile märkimisväärne summa.
Bussijuhid kinnitasid, et platsil on käinud ka TAKi juhtkonna esindajaid, kes on streigis osalenute nimesid üles kirjutanud. Ehkki streigis osalemine on töötajate seaduslik õigus ning seda keelata ei saa, kinnitas mitu juhti, et TAKis eksisteerivad mustad nimekirjad, kuhu sattumiseks on streikimine ilmselt üks kindlamaid viise.
Juhid, kellest enamik oma nimega esineda ei soovinud, kinnitasid, et bussijuhi töös leiab põhjuse preemiast ilmajätmiseks või ka vallandamiseks imelihtsalt.
«Otsides võib selleks iga päev põhjuse leida,» kinnitas streigis osalenud bussijuht ja transpordi ametiühingu bussijuhtide sektsiooni juhataja Olav Karu. «Reisijaid on ju tuhandeid, piisab kui mõni millegagi rahul ei ole.»
Vahepeal platsile jõudnud ja kohe kaamerate piiramisrõngasse sattunud Peterson kinnitas ajakirjanikele, et TAK on tõepoolest üritanud rikkuda bussijuhtide seaduslikku õigust streikida ning et ametiühing seisab kindlalt kõigi streigis osalenute eest, kes peaks tööandja hammasrataste vahele sattuma.
Paari meetri kaugusel intervjuusid andnud Roht kinnitas aga, et TAK peab enda kohuseks sujuva bussiliikluse tagamise, kuid firma austab jäägitult töötajate õigust streikida. «Meie ainus palve bussijuhtidele oli, et streigis osalejad annaks sellest dispetšerile teada ja et sõitjate suhtes jäädaks viisakaks,» kinnitas ta.
Petersoni väidete peale, nagu oleks bussijuhte hirmutatud ning mõnel kästud eemaldada streigist teavitavad kollased sildid, nimetas Roht Petersoni valetajaks.
Üle riigi osales ametiühingute korraldatud streigis eile ligi 1800 inimest, mida on parimagi tahtmise juures üldstreigiks raske nimetada. «Meie arvates on see siiski päris hea saavutus, arvestades, kui lühike aeg oli ettevalmistuseks,» kinnitas ametiühinguliider Harri Taliga. «Tegu oli siiski esimese streigiga taasiseseisvunud Eestis, kus osalesid mitme eri valdkonna töötajad. See on kindlasti märk valitsusele.»
Eraettevõtjad mõistvad
Eraomanikele kuuluvais ettevõtteis, kus töötajad streigiga liitusid, suhtuti Taliga kinnitusel sellesse valdavalt mõistvalt. «Käisin mitmel streigikoosolekul, töötajail oli võimalus koguneda, arutada streigi põhjusi ja töölepinguseaduse muudatuste mõju,» sõnas Taliga. «Rääkisin näiteks ka Kreenholmi ja Silmeti töötajatega, ka seal ei tehtud takistusi.»
Tallinna linnavalitsus, kes ähvardas ühistranspordi seiskumise korral esitada kahjunõude riigile, seda eile õhtul enam vajalikuks ei pidanud. «Mingeid suuremaid tõrkeid transpordis polnud,» kinnitas abilinnapea Jaanus Mutli.
Ametiühinguid ajendasid üldstreiki korraldama valitsuse kavandatavad muudatused töölepinguseaduse rakendamisel. Võttes arvesse ka toetusaktsioone ettevõtteis, kus töötajad otseselt tööd ei seisanud, avaldas eile meelt ligikaudu 7000 töötajat.
Streik
• Ametiühingud korraldasid eile streigi 15 ettevõttes, õhtustel andmetel streikis ligi 1800 töötajat.
• Suurima tööseisaku korraldas transpordi ametiühing, kus streikis umbes 700 töötajat kümmekonnas ettevõttes. Tööstustöötajate föderatsioon korraldas streigi kahes Kreenholmi vabrikus kokku rohkem kui 600 osalejaga. Eesti Elektrijaamas streikis 300 energeetikut, Silmetis 100 metallitöötajat.
• Lisaks korraldasid ametiühingud töökohtadel streigikoosolekuid.
• Vilniuses piketeerisid Eesti töötajate toetuseks Eesti saatkonna ees Leedu ametiühingud.
Allikas: EAKL