Nord Streami aruanne hiilgab pealiskaudsusega

Madis Filippov
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Akadeemik Tarmo Soomere sõnul ei ütle Läti, Leedu, Poola ja Eesti, et torujuhet ei tohi ehitada, vaid et otsuste tegemiseks pole piisavalt materjali.
Akadeemik Tarmo Soomere sõnul ei ütle Läti, Leedu, Poola ja Eesti, et torujuhet ei tohi ehitada, vaid et otsuste tegemiseks pole piisavalt materjali. Foto: Mihkel Maripuu

Enamik Läänemere riikidest peab Nord Streami keskkonnamõjude hinnangu aruannet puudulikuks ja leiab, et  praeguste andmete põhjal pole võimalik otsust langetada.




Soome toiduohutusamet kuulutas 19. mail Soome lahe põhjaosa meriforelli saastunuks. Sama väidetakse räime ja lõhe kohta, mis tähendab, et neid kalu ei tohiks süüa üle mõnesaja grammi kuus.

Nimelt mõjutavad enne 1984. aastat Kymi jõe põhjas ja Soome lahes settinud dioksiinid kalu ka praegu. Kui setted segi paisatakse, näiteks merepõhja gaasitorusid asetades, võivad kalad muutuda veelgi mürgisemaks.

«Riigid on juhtinud tähelepanu merepõhja setetest esiletulevale võimalikule reostusele,» lausus keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse asekantsler Harry Liiv. Dioksiinide puudulik uurimine on üks probleeme, mida Soome, Poola, Läti, Leedu ja Eesti Nord Streami esitatud keskkonnamõjude hinnangu aruandele (KMH) ette heidavad.

Ridamisi puudusi


Ent mitmed riigid leidsid aruandes hulganisti teisigi puudusi. Läbivalt rõhutatakse, et merepõhjas lebavate lõhkekehade riski analüüs on puudulik ning toru ehitamise mõju kalandusele selguseta.

«Põhiosa kriitikast seondub aga ühe riigi vetes toimuvate ettevõtmiste kahjuliku mõjuga teistele riikidele,» selgitas Tallinna Tehnikaülikooli küberneetika instituudi juhtivteadur, akadeemik Tarmo Soomere. «Seda tüüpi mured on hästi tuntud õhu kaudu leviva reostuse puhul, kuid seni ebatavalised meredes. Seetõttu on ka nende käsitlemise metoodika lapsekingades.»

«Näiteks Rootsi rõhutab, et Nord Streami aruandes aktsepteeritakse normaalsena suuremaid riske kui Rootsis tavaliselt,» selgitas Soomere. Samuti heidab Rootsi ette, et Läänemere sisedünaamikat on dokumendis mõnes kohas lausa valesti käsitletud.

Nii Poola kui Leedu tunnevad lisaks muret selle pärast, et toru läbib kuut Natura 2000 ala ja möödub lähedalt veel 21 kaitsealusest tsoonist. Kuigi Nord Streami väitel häiritakse linde ja veeloomi vaid lühikest aega, märgivad leedukad, et isegi lühiajaline häirimine võib ohustatud liikidele saatuslikuks saada.

Küsimusi tekitab seegi, et Venemaa ei ole siiani esitanud oma riiklikku KMH aruannet. «Venemaa ei ole otseselt kohustatud neid materjale kolmandatele pooltele esitama, kuna Venemaa pole ei Espoo konventsiooni ega Euroopa Liidu liige,» selgitas Liiv.

See on ka üks Soome etteheidetest. «Soome seisukohas on välja toodud, et igal juhul on Venemaa aruande esitamine vajalik ja ilma selleta ei ole ka Soome KMH hindamine reaalne,» rääkis Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitsekomisjoni liige Ivar Puura.

Kui praegu peaks Nord Stream jooksma Suursaarest põhja poolt, siis lõunapoolse alternatiivi kaalumata jätmist ei pea Soome põhjendatuks ning nõuab ka selle uurimist. Poola ja Leedu leiavad, et merealuse toru eelistamine ei ole kuidagi põhjendatud. Samuti pole kindel, mis juhtub, kui toru enam vaja ei lähe.

«Kui see vette jäetakse, siis see endast erilist ohtu ei kujuta, sest laevavrakke on ju merepõhjas küll ning raud pole otseselt ohtlik. Kuid see võimalik mõju on jäetud aruandes analüüsimata,» lausus Soomere.

Ees ootab kohtumine


Soomere sõnul ei ütle Läti, Leedu, Poola ja Eesti, et torujuhet ei tohi ehitada, vaid et otsuste tegemiseks pole piisavalt materjali. «Näiteks viitavad nii Eesti kui Läti, et dokumentide esitamise ajaks ei olnud kõik uuringud veel lõpule viidud,» sõnas Soomere.

Liivi sõnul on sel nädalal Saksamaal riikide esindajate kohtumised arendajaga, kus peaks saama selgitusi, mismoodi kavatseb Nord Stream edasi toimida.

Nord Stream
•    Nord Streami keskkonnamõjude aruande peavad heaks kiitma nn päritoluriigid Venemaa, Saksamaa, Soome, Rootsi ja Taani, kuna toru jookseb läbi nende territoriaalvee ja majandusvööndi.
•    Ülejäänud Läänemere riigid on mõjutatud riigid, kes saadavad päritoluriikidele oma arvamuse, kuid kel pole otsustusõigust.
•    Nord Stream väidab, et 1220 km pikkune torujuhe on kõige otsem teekond Venemaalt Saksamaale, kuna maapealne toru läbiks mitmeid asustatud ja tundlikke loodusalasid. Lisaks saab veealuse toru kaudu gaasi transportida suurema surve all ehk rohkem.
•    Nord Stream on keskkonnaohtu Läänemerele nimetanud väikeseks.
Allikas: pm

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles