Robert Kitt Metsaülikoolis: spetsialiseerumine mingile valdkonnale on vene rulett Eesti majandusega
10. august 2013, 14:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Swedbanki ettevõtete panganduse juht Robert Kitt kõneles oma Metsaülikooli ettekandes, et 2008. aasta kriisini viinud probleeme Eestis täna enam ei eksisteeri – laenude-hoiuste suhe on langenud 175 protsendilt 111 protsendile ja jooksevkonto püsib ka nõrga ekspordikasvu ning jõudu koguva sisetarbimise kiuste ülejäägis.
«2003-2008 põhines majanduskasv peamiselt siseturu kasvul, 2008. aastal liikus pendel aga väga kiiresti sisemaiselt nõudluselt ära. Eesti kiire taastumise taga aastail 2010-2012 on olnud suur hulk eksportivaid ettevõtteid, kes suutsid kiirelt ümber orienteeruda, leida kohaliku ostja asemele uued turud. Väga oluliseks märksõnaks on laiapõhjaline majandus, kus puuduvad domineerivad valdkonnad,» rääkis Kitt.
«Me ei ole banaanivabariik – Eesti eksport on hajutatud nii riikide kui toodete lõikes ning müüdid sellest, et oleme vahendajaks naftatoodetele või ekspordime peamiselt elektroonikaseadmeid, ei vasta tõele. Mida vähem kontsentreerumist, seda parem. Kõik ei saa olla kirurgid, ka madala spetsialiseerumisega inimestel on vaja tööd.»
«Väikeriigina on meie konkurentiseelis mitte toota seda, mida teised toodavad, vaid teha omi kaupu väikestes kogustes, paindlikult, kiire logistikaga ja tegutseda Euroopa partnerite jaoks arusaadava ärikultuuri alusel. Oluline on, et ükski Eesti ettevõte ei taha enam teha parimat puulusikat Eestis, vaid parimat maailmas. Meie ettevõtted tahavad igal juhul konkureerida maailmaturul, orienteerutakse kohe rahvusvaheliselt parima toote loomisele. Teine tähtis märksõna on interdistsiplinaarsus: parim tulemus sünnib erinevate valdkondade ekspertide koostöös. Kolmandaks: Eesti kapital ja Eesti ärimehed said aru, et keegi meid ei aita, võtsime ise initsiatiivi ja vastutuse ja see on viinud Eesti ettevõtjad väga edukalt välisturgudele,» loetles Kitt tänase Eesti ettevõtluse eduka tegutsemise aluseid.
«Kolmas tööstusrevolutsioon on tõepoolest Eesti kasuks toimimas – suured Põhjamaade tööstused on nii tootmisi kui ka insenertehnoloogilisi ja arendusüksusi Eestisse üle toonud,» kinnitas ta.