Teisest Euroopa Liidu riigist auto ostmine on küllaltki lihtne ja ka levinud tegevus, ometi tasub olla maksimaalselt tähelepanelik nii igasuguste kavalpeade kui iseenda hooletuse suhtes, kirjutab Eurokratt.
Mida tuleks silmas pidada Euroopast autot tuues?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud aastal võtsid Eesti inimesed ja automüüjad arvele üle 30 000 EL’i riikidest pärit kasutatud sõiduauto. Selle aasta jooksul on jõutud seda teha juba enam kui 17 000 korda, ligi kaks korda rohkem kui näiteks 2010. aastal.
Umbes pooled sõidukid tulevad Saksamaalt, teistest ostukohtadest võib esile tuua veel Itaalia, Soome, Hollandi ja Prantsusmaa. Välismaalt uuena ostetud autode arv on marginaalne.
Hoolimata sellest, et liidu siseselt tollimakse pole, valik on lai ja hinnad võivad olla väga sümpaatsed, tasub siiski endale selgeks teha võimalikud ostuga kaasnevad riskid. Ka on tark hoolikalt kaaluda, kellelt ja kust sõiduk osta – on see eraisik, autokauplus, vahendaja või internet.
Ettevaatust interneti ja eraisikutega
Veebiost on muidugi mugavaim ja soodsaim, kuid kokku võib juhtuda petturiga. Teise riigi eraisikult autot ostes peab olema samuti äärmiselt ettevaatlik, sest tehing tuleb küll soodsam kui automüügifirmas, kuid tarbijakaitsereeglid sellise ostu puhul ei kehti. Tegemist ei ole kaupleja ja tarbija vahel sõlmitud lepinguga.
Ostes auto vahendajalt, tuleb enne ostu kindlaks teha, kas vahendajal on volitused auto edasimüügiks ja kuidas jaguneb vastutus võimalike probleemide korral vahendaja ja müüja vahel. Samuti on oluline teada, kas vahendaja on ostnud auto enda nimele ning müüb seda edasi juriidilise või eraisikuna.
Ostes auto juriidiliselt isikult interneti kaudu, on seaduslik õigus sellest probleemide ilmnemisel 7 tööpäeva jooksul loobuda (mõnedes riikides, sh Eestis on see periood 14 päeva). Kuigi tegemist on tarbija seadusliku õigusega, tuleks enne ostu kirjalikus vormis täpsustada, kas autot on võimalik tagastada, kuidas seda teha ja kes maksab tagastuskulud. Sedavõrd suure ostu puhul võib aga praktikas olla väga raske oma raha tagasi saada.
Kui auto osta teise riigi autokauplusest uuena, on müüjapoolne vastutus kaks aastat, kui kasutatuna, võib vastutus kesta lühemat aega, kuid mitte vähem kui aasta. Kui olete veendunud, et autol ilmnenud vea eest vastutab müüja, sest see eksisteeris autol juba selle müümisel, saab esmajärjekorras nõuda müüjalt vea parandamist.
Kuna teises riigis tehtud ostu puhul on see pehmelt öeldes keeruline, võiks lahenduseks olla müüja poolt parandamiseks tehtud kulutuste hüvitamine. Tegelikult on hea, kui ta vea olemasolu üldse tunnistab ja on valmis omalt poolt lahendust pakkuma.
Dokumendid kohapeal korda
Kui läheb ostuks, tuleb veenduda, et autoga oleksid kohe kaasas kõik dokumendid, et need oleksid ehtsad ja täielikud (nt Saksamaal, Rootsis ja Soomes väljastatakse kaheosaline registreerimistunnistus), et auto VIN-kood ei oleks rikutud, võltsitud või mitteloetav. Teise riigi dokumentide õigsuse tuvastamisel saab abiks olla kohalik liiklusregister.
Kõik suuliselt või e-posti teel antud lubadused ning kokkulepped tuleb kirjalikult vormistada ka lepingus. Enne allkirjastamist tuleb leping hoolega läbi lugeda – näiteks Saksamaal on esinenud juhtumeid, kus müüjad püüavad vastutust vältida ja kirjutavad lepingus eraisikust ostja nime ette kaupmees või firma, sest kahe juriidilise isiku vahel sõlmitud tehingu korral ei kehti tarbijakaitsereeglid.
Saksamaal tuleks vältida ka järgmiste väljendite – Bastlerfahrzeug, Schrottwagen, zum Ausschlachten esinemist lepingus, millega viidatakse sellele, et auto kõlbab ainult vanarauaks või varuosadeks. Samuti võib juhtuda, et müüjad proovivad saksakeelsetes lepingutes väljendiga Ohne Garantie vältida vastutust auto vigade eest. Väljend Im Kundenauftrag osutab aga sellele, et kauplus müüb autot kellegi teise, nt eraisiku ülesandel (jälle ei kehti tarbijakaitse).
Kasulik tehnoülevaatuse kontrollkaart
Õigusabikindlustus DAS tuletab meelde, et kõige mõistlikum on soetada sõiduk, millel on juba Euroopa tüübikinnitus. Samuti on mõttekas kontrollida, ega sõiduk pole päritoluriigis tagaotsitav ning tuvastada müüja isik ID-kaardi või mõne muu dokumendi järgi. Kui registreerimistunnistusel on kehtiva tehnoülevaatuse märge, tasub küsida ka vastavat kontrollkaarti, kust selguvad täpsemad asjaolud tehnilise seisukorra osas.
«Üldjoontes võib öelda, et probleeme on tekkinud Inglismaal liigelnud parempoolse rooliga sõidukitega, mis on enne Eestisse jõudmist vasakpoolse rooliga sõidukiks ümber ehitatud ning selle kohta puudub igasugune dokumentatsioon,» toob Sulev Vill, Maanteeameti tehnoosakonna registreerimistalituse peaspetsialist välja ühe levinuma kitsaskoha. Ka tuleb tema sõnutsi arvestada, et kui sõiduki andmeid on vaja täpsustada, siis Lõuna-Euroopa riikidega on infovahetus ajamahukas ja selleks tuleb varuda kannatust.
Millisel juhul käibemaks?
Auto ostmisel teisest EL’i riigist kehtib teistsugune käibemaks kui muude kaupade puhul. Maksumäär sõltub ka sellest, kas auto on vana või uus ning kas müüjaks on firma või eraisik. Ostes uue auto, tuleb käibemaks tasuda oma elukohariigis ehk seal, kus sõiduk arvele võetakse. Uus auto on kas vähem kui kuus kuud vana või sõitnud alla 6000 km. Kasutatud auto puhul kehtib reegel, et eraisikuna eraisikult ostes ei tule käibemaksu tasuda kummaski riigis, professionaalselt müüjalt ostes jääb käibemaks riiki, kust auto ostetakse.
Kuidas oma uus neljarattaline sõber koju viia?
Seda võib teha, kinnitades ta nõuetekohaselt kindlustatud teise sõiduki sleppi, palgata transpordifirma või sõita sellega koju ise. Viimasel juhul on vaja kindlustust, mis kehtiks kõikides maades, kust sõit läbi läheb, ning ajutist numbrimärki, mille saab riigist, kus ost aset leidis.
Kui Euroopast pärit auto ostutehing sõlmida Eestis, tuleb enne kontrollida müügidokumente: liiklusregistri büroos dokumente vaadates võib selguda, et müügilepingu järgi on auto ostetud justkui otse eelmiselt Euroopa omanikult, kuid tegelikult ostetakse sõiduk Eesti müügiplatsilt. Välismaalt Eestisse toodud kasutatud autode minevikku võib proovida uurida Maanteeameti kodulehel tehnoviidete rubriigis, mõnikord aitab sõiduki minevikku tuvastada selle VIN-koodi guugeldamine.