EfTEN: Vene raha tunneb huvi Eesti ärikinnisvara vastu
8. august 2013, 08:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EfTEN Kinnisvarafondi juht Viljar Arakas ütles intervjuus, et kui Skandinaavia investorid on tagasi tõmbunud, siis Vene raha otsib Baltikumis aktiivselt investeerimisvõimalusi, kuna vahendeid soovitakse kodumaalt välja viia.
EfTENi kinnisvarafondi tegevjuht Viljar Arakas, olete tänavu investeerinud Eesti ärikinnisvarasse 56 miljonit eurot, mida on rohkem kui kunagi varem. Kas see tähendab suurt usku Eesti majanduse tulevikku?
See on ehk liiga julge järeldus, kuid kindlasti on selles oma tõde olemas. Põhjus, miks oleme ärikinnisvarasse investeerinud, on selles, et investeeringute tootlus on olnud hea – keskmiselt 8,5 protsenti aastas ning samal ajal on finantseerimine tänu ülimadalale Euriborile rekordiliselt odav.
See on omamoodi anomaalia turul, kus finantseerimise intressimäära ja kinnisvara tootlusmäära vahe on sedavõrd suur. Turule on tulnud palju ärikinnisvara pakkumisi, kuid samas liiga vähe omakapitali pakkumist ehk institutsionaalseid investoreid. Paljud kinnisvaraomanikud ootasid kriisi ajal turu taastumist ja ei müünud.
Nüüd enam kiiret hinnatõusu oodata ei ole, mistõttu on turule tulnud palju pakkumisi. Samas, omakapitali pakkumist suurteks investeeringuteks on vähe.
Samas olete lisaks ostmisele hakanud investeeringutest loobuma.
Üksikinvesteeringute arv on kasvanud liiga suureks. Kui tuua piltlik näide, siis on alati parem omada üht 150-miljonilist maja kui 150 ühemiljonilist objekti. Praegu plaanime paarikolme hoone müüki, ent kiiret meil sellega siiski ei ole.
Kas põhimõte «omada vähem, aga kallimaid objekte» ei kergita riski?
Hajutatud kinnisvaraportfelli puhul on risk kindlasti väiksem. Selleks oleme seadnud piiri, et üks hoone ei tohi moodustada üle 30 protsendi investeeringute kogumahust.
Kust tulevad peamised investorid? Millistes riikides ollaks meie ärikinnisvarast aktiivselt huvitatud?
Skandinaavia taustaga investorid lakuvad veel praegugi haavu, sest 2005-2007. aastatel tehtud investeeringutega kaotasid nad raha. Nemad on tegevad rohkem kodusel kinnisvaraturul, kus tagasilööke pole veel toimunud, rõhutan sõna veel toimunud. Välisinvesteeringute osas ollakse kartlikud. Samuti on Soome ning Rootsi majanduse olukord murelik. Samas otsib Vene kapital võimalusi riigist välja saada, seetõttu on venelased aktiivselt ostmas ka Balti riikides, eriti Lätis. Neid meelitab turvaline Euroopa Liitdu õiguskeskkond ja vara puutumatus.