Kommunikatsiooniettevõtted: Partsi uus määrus on puudulik

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hans Liibek
Hans Liibek Foto: Valimised

Viis erialaliitu ja Elektrilevi OÜ esitasid täna majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ühise pöördumise, milles soovivad, et minister jätaks uue tee- ja teetööde kvaliteedinõuete määruse välja kuulutamata.

Ühispöördujate mureks on see, et määrus koostati erialaliite ja huvigruppide esindajaid kaasamata, mistõttu on määruse tekstis olulisi puudusi ja vasturääkivusi, mis toovad nende sõnul endaga kaasa ebamõistliku koorma igale Eesti Vabariigi kodanikule.

Ühispöördumisega liitunud ettevõtetele teeb eelkõige muret majandusministri soov panna tehnovõrkude renoveerimise või parandamise järel kogu teelõigu rekonstrueerimine täies ulatuses kommunikatsiooniettevõtete kohustuseks. Pöördumisele allakirjutanud on aga veendunud, et kvaliteetne tulemus on võimalik saavutada ka vähemaga, näiteks tee taastamisega 90 cm laiuse ülekattega kaeviku servast, olenemata vuugi suunast ning teekatte olemasolevast kvaliteedist.

«Kui määruse nõuete järgi tuleks kommunikatsioonivõrgu paigaldajal ehitada näiteks sisuliselt uus kõnnitee, siis leiame, et mõistlik oleks taastada teelõigu tööde-eelne seisukord. Määruses sätestatud ja ilma teadusliku ja finantspõhjenduseta kehtestatud ebamõistlikult karmid nõuded tähendavad meie meelest justkui varjatud kujul teede ja tänavate korrasoleku, ehitamise ning remondikohustuse kandmist vastutavalt isikult kommunikatsiooniettevõtetele,» ütles Eesti Vee-Ettevõtete Liidu (EVEL) juhatuse esimees ja ASi Matsalu Veevärk juhatuse liige Hans Liibek.

«Pealegi paneb kommunikatsiooniettevõtetelt sisuliselt uue tee ehitamise nõudmine nood keerulisse olukorda – see raha tuleb võtta vastavat teenust tarbiva inimese taskust, mis tähendab, et lähiajal tuleks seetõttu näiteks vee- ja kanalisatsiooniteenuste hindu kergitada mõnes piirkonnas 60-70 protsenti! Tegemist oleks veetarbija kaudse maksustamisega teetööde eest.» Samaväärne olukord puudutab Liibeki sõnul ka teisi tehnovõrkude ettevõtteid, eeskätt kaugküttetorustike aga ka teiste kommunikatsioonide haldajaid, kui võrkudel on puutumus teemaa-alaga.

Seetõttu soovivad allakirjutanud, et kõnealune ministri määrus jääks sellisel kujul kehtestamata.

«Kui minister tingimata tahab seda teemat reguleerida, tuleks koostada uus määrus, kuid anda selle koostamisel sõna ka neile, keda see kõige enam puudutab – kommunikatsiooniettevõtetele,» nentis Liibek.

Ühisele pöördumisele kirjutasid alla Eesti Vee-Ettevõtete Liit (kes koondab eneses 62 liikmesettevõtet), Eesti Asfaldiliit (32 liikmesettevõtet), Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing (49 liikmesettevõtet), Eesti Ehitusettevõtjate Liit (103 liikmesettevõtet), Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (75 liikmesettevõtet) ja Elektrilevi OÜ.

«Seega on käesoleva pöördumisega liitunud vähemalt 322 Eesti ettevõtet, kus töötab kümneid, et mitte öelda sadu tuhandeid Eesti maksumaksjaid,» sõnas Hans Liibek. «Liialdamata võib öelda, et need 322 ettevõtet annavad ka olulise osa Eesti sisemajanduse kogutoodangusse.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles