Riik tahab ka lotopileti ostjate isikud tuvastada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusministeerium sooviks klassikalisele loteriile piiranguid laiendada seetõttu, et loterii mängimine on Eestis muutunud väga populaarseks.
Rahandusministeerium saatis juuni keskel esimesele kooskõlastusringile hasartmänguseaduse muutmise eelnõu, milles tehakse ettepanek hakata tuvastama ka loteriipileteid ostvaid ja ennustusi tegevaid inimesi.
Isikute tuvastamine on vajalik selleks, et end hasartmängude enesevälistusnimekirja lisanud inimesed ei saaks mängida ka klassikalist loteriid ega totot ehk ennustusmänge. Lisaks tahetakse muuta kohustuslikuks internetis mängitavate õnnemängude puhul endale kaotuse ülempiiri seadmine.
Võimalus kanda end õnnemängu mängimise piirangutega isikute nimekirja on alates nimekirja loomisest 2009. aastal kasutanud üle 3000 inimese. Sinna kantud isik ei saa mängida Eestis korraldusluba omavate õnnemängukorraldajate juures.
Kuna aga Eestisse on jõudnud mitmed rahvusvaheliselt tuntud totokorraldajad ning maksu- ja tolliameti andmetel panustati mullu Eestis totodes juba üle 21 miljoni euro, siis leiab rahandusministeerium, et nimekirja oleks tarvis laiendada ka ennustusmängudele.
Isiku tuvastamise kohustusest pääseb eelnõu vastuvõtmisel vaid kiirloterii ehk nn kraapekaartide puhul, mis moodustavad alla viiendiku loteriituru käibest ning mille piletite hinnad ja peavõidud on muudest loteriidest tunduvalt väiksemad.